Piip ja Tuut ajajalus | Mis juhtub, kui liikuda tunni ajaga läbi aastatuhandete – mineviku hämarusest otse tuleviku võimalustesse?

Eks igasugu asju – aeg-ajalt tuleb tormata, aeg-ajalt hinge tõmmata. Mõnikord tuleb ajaga võidelda nagu vastutuulega, mõnikord võib vajuda aja sisse nagu sügavasse hange. Ajas saab kahlata nagu heinas ja ujuda nagu meres, möödunud ajale võib toetada rännust väsinud keha. Seda kõike proovivad klounipaar Piip ja Tuut, kelle tund möödub meie kodumaa, Eesti sajandeis.

Aga mis see Eesti ülepea on? Eks ta on korraga mitu asja – mõnikord ilmub Eesti pilve tagant või poeb peitu mõne sõna sisse, mõnikord on tunda teda seenemetsa lõhnas või kuulda sootaguse linnu hääles, aeg-ajalt satub Eesti kätesse ja aitab meil midagi valmis meisterdada, Eestit saab tunda sooja ahju vastu toetunud selg.

Ennekõike aga elab Eesti lugudes, mida me jutustame ja mida jutustasid või elasid läbi me esivanemad. Lugusid Eestist on sama palju või rohkemgi, kui on Eesti turjal aastaid. Nii et Eestimaa pole ainult meie kätes, vaid ka meie jalgades, silmades ja vaimusilmas – selles, kuidas me Eestist mõtleme, mil kombel me Eesti enda sisse ja ette laiali laotame. Piip ja Tuut lisavad Eestile veel ühe loo, löövad korraks rõõmsat puntratantsu nii olnud kui ka tulevaste tundide, päevade ja ajajärkudega.

Piip ja Tuut kutsuvad peresid saama osa meie esivanemate lugudest, mis on leidnud aja jooksul aset sellel maalapil, mida kutsume oma koduks.

Piletid müügil siin.