Näituse lähtepunkt on kadu. Selle alge on miski, mis on igaveseks kaduma läinud ja mida pole võimalik iial tabada, sest see võtab kuju kadumamineku hetkest alates. Säärast tühimikku ei saa täita mitte miski, paradoksaalsel moel võtab see tundmus vormi ainuüksi piiritu nostalgia ja igatsusena.

„Peaasjalikult huvitab mind võimusuhe maastiku ja inimese vahel. Eesti maastiku kontekstis on näha viit erinevat maastiku tüüpi. Iga uus võimupositsioon ühiskonnas ilmutab end ka maastikus. Mind huvitab, mida inimene maastikus teeb, kuidas selles toimetab, kuidas sellega lävib, mida peab ilusaks,“ ütleb Maryliis Teinfeldt-Grins.

Näitusel eksponeerib kunstnik tikandiseeriat maastikumeenutustest – paikadest, mis on kuju võtnud ainuüksi kunstniku mälestustes. Kunstniku sõnul on näitusel väljas kaks märgilist teost, suureformaadiline „Sõjaväelinnak“ ja „Korter“. Mõlemad on linnulennuvaated praeguses Kadrina vallas asuvale Ridakülale. „Sellest maastikust ongi saanud ainest enamik minu töid. „Sõjaväelinnakut“ oli mul ääretult hea meel eksponeerida eelmisel tekstiilikunstibiennaalil Riias ja „Korter“ on ETDMi kogusse kuuluv töö. Kuigi muuseumi kogus on see olnud juba mitu aastat, on see esimene kord, mil muuseum seda oma ruumides eksponeerib. Olen oodanud seda kaua!“ ütleb Teinfeldt-Grins.

Töid luues on ta lähtunud Prantsuse ajaloolase ja filosoofi Michel de Certeau ruumiliste lugude ideest (récits d’espace), milles kohtuvad omavahel maastik ja jutustus. Iga lugu on reisijutt, mis tähendab, et iga lugu on ruumiline praktika, mis läbib maastikus erinevaid kohti.

Näitus jääb avatuks 5. maini 2024.

25. veebruaril avaneb ainukordne võimalus minna koos Teinfeldt-Grinsiga tuurile tema loomingulisse maailma läbi kahe Tallinnas avatud soolonäituse. Kunstnikutuur algab ETDMi näitusel „Suuremjault mälëstustes“ ning jätkub Noblessneris Tütar galeriis näitusel „Kes mälëtab viimasena, kes mälëtab paremini?“. Tuurile on vajalik eelnev registreerimine,mille kohta leiab info ETDMi kodulehelt, kohtade arv on piiratud.