Hanno Pevkur: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem, kuigi riigikaitse on nagu Tallinn, mis kunagi valmis ei saa

Avaldame kaitseminister Hanno Pevkuri kõne Estonias peetud Eesti riigi kaitsesse ja kaitsevõimesse panustanud inimestele mõeldud tänuüritusel.

Vaid 13 tundi peale Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist, ehk 21. augusti varahommikul, sõitis Tartust välja esimene buss kaitseliitlastega, kelle ülesandeks sai strateegiliselt tähtsate objektide kaitse pealinnas. Päev varem oli Tallinnasse jõudnud soomukite kolonn Pihkva diviisi dessantväelastega. Tartu kaitseliitased asusid koos teiste võitluskaaslastega positsioonidele barrikaadidel Raadiomaja ümber, mis koosnesid peamiselt mitmesse ritta paigutatud raskeveokitest. Mõnel oli koormaks liiv, mõnel paekivi.

Raadiomaja kaitsjatel oli väike hulk tulirelvi - peamiselt jahirelvad ja kärbikud, mida mehed olid ise jahipüssidest teinud, samuti granaate. Peamisteks võitlusvahenditeks olid siiski kaasavõetud kumminuiad, õhukese teraga kokkukäivad labidad, kaikad, kurikad ning erinevad väikekülmrelvad. Samuti hulga süütepudeleid, mida päeva jooksul juurde valmistati. On suur õnn, et tol päeval Tallinnas verevalmist ei tulnud. Sest arvestades, kui ebavõrdne oli meie meeste relvastus võrreldes Vene dessantväelastega, on selge, et väga paljudele meie võitlejatele oleks see päev jäänud viimaseks.