Katrin Pauts Raivo Heina intervjuust: heal ajal kuulub riik kõigile, aga ohu korral on vastutus neil, kel pole muud võimalust kui jääda?

PÄEVA FOOKUS | Aga homme sõda kui on?

Küsimust „aga homme sõda kui on?“ lugesin esimest korda ühest nõukaaegsest propagandaraamatust (mis oli kavalalt armastuslooks maskeeritud, nii et neelasin selle ühe jutiga alla). Vähemalt miljonär Raivo Heina puhul saime küsimusele, mida ta sõja puhkedes teeks, ka vastuse. Taolisi vastuseid tahaks rohkemateltki - või kas ikka tahaks?

Muidugi küttis Heina kas siis tõsiselt või naljana öeldu, et sõja puhkedes lendaks ta kopteriga Rootsi ja sealt Hispaaniasse, rahva korralikult üles. Soodne pinnas pühaks vihaks oli kõnealuses intervjuus loodud: Hein pole ju kunagi varjama vaevunud, kui ebameeldivad on talle vaesed, kes „on, jalad seinal, ega tee mitte midagi“. Loomulik, et inimesed vihastavad, kui selgub, et (vähemalt 500-eurose taksi eest) teisi elama õpetav ärituus oleks üks esimesi, kes siit põgeneks, kui jalgealune tuliseks läheb.