Aivar Riisalu: mina küll ei leia endas tänutunnet vaadates fotot purustatud kortermajast Mustamäel - vastupidi!
(353)PÄEVA FOOKUS | Kas ta mõtleb, et „olen tänulik, et see nii pole“ või „see plakat näitab, et mul pole kodu ja ma sain surma“?
Käesoleva nädala alguses said paljud pealinlased omamoodi üllatuse osaliseks, kui märkasid mitmesse linnaossa paigaldatud suuri plakateid, mis kujutasid ette purustatud linnaruumi. Tuleb tunnistada, et aktsioon on välja kukkunud efektne, koguni nii efektne, et inimesed on asunud küsima, kas valitud teguviis on ikka mõistlik. Mina leian, et selline aktsioon vajab juurde täiendavat selgitust, sest muidu jääb kunst mõistmatuks.
Kunstnikud peavadki oma töödega ühiskonda kõnetama ning mõtlema panema – eks see ongi nende ülesanne. Arusaadavalt ei ole tänases infost üleküllastunud maailmas ja uudisruumist lihtne tähelepanu künnist ületada. Inimeste tähelepanu jaguneb sedavõrd suure uudiste kvantiteedi vahel, et reaktsiooni ja emotsiooni tekitamiseks peab miski tugevalt puudutama. Kas sõjas purustatud kodulinn kõnetab? Muidugi kõnetab.
