Olav Ehala: sõbrad utsitavad, et tegutse, ära jää leinama

Maestro, keda kogu tema sõprus- ja tutvusringkond tunneb pigem Olkuna, näeb välja ehk veidi hallim ja rohkem vimmas kui enne, aga ikkagi on temas alles palju sellest päikesepoisist, kelleks sõbrad teda alatihti nimetavad.

Muidugi teame me kõik neid laule. „Rahalaul“, „Päikeseratas“, „Kodulaul“, „Võta mind lehtede varju“, „Õrn, armas, õrn“ ja kümned teised on iga eestlase DNA-s kõvasti sees. Nende lihtsate, keeruliste, naljakate, nukrate, hellade ja tundeliste lugude saatel on üles kasvanud mitu põlvkonda, need on kõlanud filmis, teatris, laulukaare all ja kontserdilaval.

Äsja pälvis Olav Ehala (73) oma üle poole sajandi ulatuva loomingulise tegevuse eest elutööpreemia – väärikaima, mida Eesti riik välja annab. Paraku juhtub elus teinekord nii, et rõõm ja kurbus käivad käsikäes, ning tunnustusesära kõrvale tõusis otsatu kurbus – Ehala abikaasa Katrin lahkus elavate seast 18. jaanuaril.