ARVUSTUS | Palju räägitud „Saltburn“. Algus on ju lubav, aga tasapisi tüürib film sisutühjusse

Näitlejad pigistavad oma rollidest välja, mis saavad, aga kokkuvõttes kisub Emerald Fennelli film „Saltburn“ ikkagi etteaimatavaks ja pealiskaudseks.

Möödunud kuul ütlesin ühes seltskonnas muigamisi, et olen vist viimane inimene, kes pole veel „Saltburni“ näinud. Konkreetses sõprusringkonnas võiski see puhas tõde olla.

„Saltburn“ on omamoodi nähtus. Eestis pole see kinolinadel jooksnud, aga kõlapinda leidnud küll. Selle üle arutletakse sotsiaalmeedias ja silmast silma. Paljud stseenid on saanud uue võimenduse popkultuuris. Vannivesi ja surnuaed on märksõnad, mis filmi näinutel toovad muige suule või vastupidi, tekitavad põlgust.