Idees ei ole iseenesest midagi uut, see on vana tuntud Edgar Savisaare plaan võtta oma eluga toime tulevatelt inimestelt raha ära ja jagada oma elektoraadile. Just nimelt oma valijaskonnale, mitte neile, kes seda abi tegelikult vajaksid. Kuna idee on vana, siis pean üle kordama ka mõned juba sada korda käiatud aabitsatõed, mis paljastavad astmelise tulumaksu kehtestamise plaani absurdsuse.

Esimene ja kõige ilmselgem asjaolu on see, et „rikastelt“ võtmine annab ühiskonnale signaali, et ettevõtlikkus ja oma eluga toime tulemine on taunimistväärt omadused. Astmelisest tulumaksust rääkides ütleb riik sisuliselt, et „ei, ära loo enda ettevõtet, ära tee äri, ära loo töökohti, ära taha hästi elada, meil ei ole seda vaja.“ Sama sõnumit kuuleb ka inimene, kes oma perele väärilise elu pakkumiseks näiteks kahel kohal tööd teeb – ära pinguta, ei ole mõtet, võtame ära! Sellise hoiaku ohtlikkust on kerge märgata, võttes arvesse, et Eesti riigi eesmärk on Eesti inimeste elu edendamine, julgeoleku tagamine, keele ja kultuuri hoidmine.