Vabadussõja uurija Siim Õismaa: kui Eesti ala sai vabaks, oli selge, et võideldakse oma riigi eest

Keerukas on mõelda, kuidas nägi maailma see inimene, kes otsustas vabadussõtta minna.

„Teadmatus oli vast peamine märksõna – ei inimesed ega ka valitsusasutused teadnud, mida nad teevad,“ selgitab Eesti sõjamuuseumi teadur ja vabadussõja ekspert Siim Õismaa. „Loodeti Punaarmee nõrkusele, sest 1918–1919 ei olnud Punaarmee eriti tugev ja nende fookus oli mujal. See lootus ka õigustas end.“

Meil on tänapäeval keerukas ennast toonasesse aega mõelda – liiguti hobustega ja ükski tank vabadussõjast osa ei võtnud. Sõnumeid saadeti telegraafiga. „Sõjaväel oma telegraafi polnud ja seega seisti sõja alguses tähtsate rindesõnumitega Balti jaamas telegraafisabas koos teiste tavateadete saatjatega. See asi aeti õnneks siiski peagi korda.“ Õismaa toob paralleeli, et kui Eesti 1991. aastal oma iseseisvuse taastas, oli riigi territoriaalne tervik juba olemas, rääkimata telefonidest jne.