KULTUURIBIIT | Muusikaettevõtja Toomas Olljumi playlist
Tänase kultuuribiidi muusika valis muusikaettevõtja ning mänedžer Toomas Olljum. Järgmisel teisipäeval jagatakse juba kümnendat korda muusikavaldkonna tegijatele Eesti muusikaettevõtluse auhindu.
Eesti muusikaettevõtluse auhindade gala (EMEA 2024) toimub 6. märtsil Noblessneri valukojas, Nobeli saalis. Muusikamaastikul olulisi tunnustusi jagatakse pidulikult juba kümnendat korda. Kokku antakse auhindu ligi 30 kategoorias, lisaks eriauhinnad. Nominendid ja võitjad selguvad žürii hääletuse tulemusena. Artisti tugistruktuuride valdkonna žüriil on kaks juhti, üks nendest on muusikaettevõtja ning mänedžer Toomas Olljum.
Oma muusikavaliku kohta ütleb Toomas Olljum nii (kuulata saab ka siit):
The Rolling Stones – Winter
Muusikatööstusest ja -ettevõtlusest rääkides on paslik tuua lauale kohe ka The Rolling Stones. Valdkondi, kus nad on olnud pioneerid ja marssinud esireas, on lihtsalt nii palju – olgu selleks siis salvestusprotsess, turundus, fännikaubad, kontserdid ja tuuritamine, brändikoostööd vms – nende mõju on tunda kõikjal ja loomulikult ka minu südames. „Winter“ on minu arvates üks ilusamaid rollingute lugusid. Hoolimata sellest, et kirjutatud päikeselises Jamaicas, suutsid Mick Jagger & Mick Taylor (autoritena märgitud siiski klassikaliselt Jagger/Richards) luua talvist kargust esile toova laulu.
Annie Lennox – No More I Love Yous
1986. aastal ilmus briti duo The Lovers Speak debüütalbumi esiksingel. Lugu jõudis UK singlimüügitabelis 58. positsioonile ja oli albumi ainus singel, mis Top 100 piiri üldse ületas. Muus osas ei olnud „No More I Love Yous“ üldsegi eriline. 90ndatel avastas selle laulu aga Annie Lennox, kes valis selle oma albumi „Medusa“ avalöögiks. Vähe sellest, et „No More I Love Yous“ on tänaseni edukaim Lennoxi singel briti tabelites, võitis ta sellega ka fantastilise vokaalsoorituse Grammy.
(allolevalt YouTube’i lingit saab kuulata järjest kogu muusikavalikut)
It`s Alive – Sing The Blues
Dag Krister Volle ehk Denniz Pop oli Rootsi produtsent, kes asutas ajalooliseks kujunenud Rootsi produktsioonistuudio Cheiron, mille uksest astusid sisse tundmatud noored ja väljusid superstaarid. Lisaks sellele, et tema katkisest automakist sai alguse Rootsi üks kõigi aegade edukamaid muusikaprojekte Ace Of Base, oli tal kõrva ka laulukirjutajate ja produtsentide osas. Ta tegi lepingu Rootsi rockbändiga It`s Alive ning üsna pea avastas, et selle ninamehel on vist ka talenti meloodiatele. Denniz Pop veenis teda ametit vahetama ning panustama popile. Tema vaist ei petnud teda – noor ametivend Max Martin on tänaseks kujunenud läbi aegade edukaimaks popprodutsendiks ajaloolise 24 #1 singliga USA Billboard Hot 100 tabelis.
David Bowie – „The Next Day“
Täna on aina enam kuulda sellest, kuidas üks või teine artist oma õigustepagasi mõnele suurele konglomeraadile müüb. David Bowie polnud mitte ainult edukas artist, vaid ka hea vaistuga ärimees. Juba 90ndatel lõi Bowie talle juba kuuluvate õiguste tagatisel nö „Bowie-võlakirja“, millest teenitud tulu abil ostis tagasi oma teoste õiguseid, mis talle ei kuulunud. Bowie oli terav ja loominguline lõpuni. 2013. aasta alguses üllatas ta kõiki värske albumiga „The Next Day“, mille ilmumist ei suutnud enam loota isegi tema suurimad fännid. Sama aasta lõpus kasutas „üllatusmeetodit“ ka tema Columbia Records „leibelikaaslane“ Beyonce omanimelise viienda albumi puhul.
Herbert Grönemeyer – Flugzeuge im Bauch
Elame täna numbrite maailmas – striimid, laigid, sheerid – kõike on vaja kohe. Herbert Grönemeyer, kelle ema on eestlanna, ei oleks ilmselt praegu vastu pidanud. Tema debüütalbum sai mitte just kõige innustavama – aasta koledaima albumikaane – auhinna, albumid 2-4 kukkusid lihtsalt läbi ja kontsertide piletimüük oli vaja katkestada, kuna puudus lihtsalt publikupoolne huvi. Aga siis ilmus tema viies stuudioalbum „4630 Bochum“ ja lugu „Flugzeuge im Bauch“. Täna on piletid tema staadionikontsertidele hinnas ja „4230 Bochum“ läbi aegade enimmüüdud Saksamaa albumite esikolmikus.
Demi Lovato - Skyscraper
2004. aastal olin Riias muusikakonverentsil „Baltic Music Business Seminar“, kus mh kuulati lääne musaäri bosside poolt ka Läti bändide demosid. Kui lõunanaabrite muusika oli ära kuulatud ja liigset elevust saalis polnud, tõusis tagareast püsti Lauri Laubre ja küsis paneeli juhtivalt Läti kolleegilt, Guntars Racsilt, et kas ta äkki võib ka mõne Eesti artisti muusikat mängida. Kui lõppes Kerli „Beautiful Inside“ viimane noot, olid kõik ilmselgelt elavnenud – kõik mõistsid just kõlanud noore artisti talenti. Kerli töökus viisid teda Stockholmi, New Yorki, Los Angelesse ning ta on puutunud oma teekonnal kokku absoluutsete legendidega. Aga lisaks on ta üks neist vähestest laulukirjutajatest, kelle kataloogis on #1 hitt „Skyscraperi“ näol.
Eleryn Tiit – Kõikjal kõiges
Donna Lewise „I Love You Always Forever“ on mulle meeldinud alates sellest hetkest kui see ilmus. Üks hetk mõistsin, et see lugu kõlaks imeilusalt kui seda esitaks eesti keeles Eleryn Tiit. Mäletan, et alguses püüdsin saada salvestuseks luba Sony kirjastuse Stockholmi kontori kaudu, kuid kui nädalad ja kuud möödusid, aga luba ei tulnud, otsustasin pöörduda USA kolleegi poole, kellega tegime tihedat koostööd kui Ewert and The Two Dragons oli lepingulistes suhetes Sire Records nimelise leibeliga. Ta tuletas mulle meelde meie raadiopromo tüüpi ning mainis, et tema abikaasa Liz töötab Sony kirjastuses. Kui ma temaga ühendust võtsin, tuli välja, et Liz oli Sony kirjastuse senior vice president just litsentseerimise osakonnas. Nädala pärast oli luba olemas ning Donna Lewis jälgib Eleryni Instagramis tänaseni.
Ewert and The Two Dragons – (In The End) There`s Only Love
See lugu viis nii mind kui ka bändi unustamatule teekonnale. Siiani on eredalt meeles see, kuidas sõitsin rongiga Türile, et kuulata stuudios lugusid, millest kujunes mõned kuud hiljem „Good Man Down“ album. Draakonid salvestasid selle albumi Türil vaid mõne päevaga ning samal ajal jõudsid kokku kutsuda ka ansambli Karukellad. Üks esimesi toredaid emotsioone selle albumiga oli siis kui kinkisin „Good Mad Down“ promoplaadi enne ilmumist ühele taksojuhile (kes mind oli Tallinn Music Weekile sõidutanud). Õhtul sai bändi Facebookist lugeda, kuidas üks inimene oli samas taksos oma kodu ees terve albumi läbi kuulanud enne kui sõidu lõpetas.
