Juhan Viidingu ning William Shakespeare’i luuleridade mängutoomine oli kummaski vormis küllaltki morbiidne – või siis üsna sünge huumor, kuidas võtta. Viimase puhul plusspunktid, must eneseiroonia on kaitsetaktikana igal juhul parem kui solvunud vastulöögid. Paraku oleme näinud neid valitsusjuhilt rohkem kui ametiga kaasnev väärikus soovituslikuks peaks.