Märkamist väärib, et kui välispoliitiline vaade oli selge ja tugev, siis sisepoliitilistes küsimustes keskendus peaminister peamiselt kriitikale vastamisele, omapoolseid lahendusi ja visiooni pakkumata. Seejuures kõneles kriitikale vastamiseks valitud retoorika juba eelmainitud käekirjast ja hääletoonist, mille puhul jääb kõlama poliitik ja isiksus, mitte niivõrd peaminister kui institutsioon.

Piltlikult öeldes oli tegemist näitega poliitilisest seltskonnamängust „Süü veeretamine kriitilisel ajal“ (sellist nime kannab tegelikult bändi 5-miinust välja antud koomiks, aga sobib hästi ka poliitikasse).