Martin Reisner: liitlasriikide juhtide suust kõlavad ohuähvardused üsna hirmutavalt. See pole üldse paha

Enne Ukraina sõda tundus, et äkki Venemaa vastu ei saagi. Enam mitte, kirjutab kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja Martin Reisner.

Paljudele on kõhutunde pealt selge, mida tähendab kaitsetahe, ent ühise definitsiooni leidmine on kohati keerulisem ülesanne. Eesti uuendatud julgeolekupoliitika alustes on kaitsetahe defineeritud kui „indiviidi ja kogu elanikkonna väärtustele tuginev hoiak ja valmidus riigikaitses osaleda laiapindselt“. See tähendab, et kaitsetahe tähendab mõlemat nii hoiakut kui ka valmidust riigikaitses osaleda.

Võitlustahte all käsitletakse justnimelt viimast ehk valmidust aktiivselt kaitsetegevuses osaleda. Seetõttu võib üldistatult käsitleda kaitsetahet kui ühiskonna laiemat hoiakut ja toetust riigikaitsele ning võitlustahet kitsamalt meie reservarmee valmidust vaenlase vastu võidelda. Eesti riigikaitse vaatest on kriitiline roll mõlemal – nii ühiskonna toetusel riigikaitsele ja meie riigikaitsjate valmidusel kaitsetegevuses osaleda. Üks ilma teiseta ei toimi.