POLIITKOLUMNIST | Jana Toom: minu unistuste Eestis muutub ülbitseja poliitiliseks laibaks

Kirjutada arvamust, mis ilmub vabariigi aastapäeval, pole lihtne. Eriti aastal 2024.

Ühest küljest, pidada kriitilist sünnipäevakõnet tundub väär. Teisalt, laulda kiidusõnu sellest, kui hästi meil läheb ja kui õigeid valikuid me oleme teinud, on ka kuidagi imelik – piisab aknast välja vaadata või kiigata uudisteportaalidesse.

Tõsi, nendeks puhkudeks eksisteerib universaalne võte – „portree kellegi taustal“, mida paljud hea meelega praktiseerivad. Selles mõttes on meil vedanud – Idast piirneb Eesti riigiga, mille taustal saabki suure vaevata kujutleda end demokraatia musternäidise, mooralse majaka ja õitsengu tsitadellina. Suhteliselt harva võtavad meie kunstnikud ette Eestit maalida Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia või Šveitsi taustal. Ja me kõik teame, miks.