JUHTKIRI | Ukraina jääb püsima. Aga millise riigina?

Kaks aastat tagasi, kui algas täiemahuline sõda, alahindas Venemaa Ukrainat tugevalt. Kümme aastat sõjategevuse tegelikust algusest nn väärikuse revolutsiooni järel olid süstinud palju pettekujutelmi.

Juba kolm päeva pärast suurrünnaku algust oli selge, et esmane plaan riik välkrünnakuga jalust lüüa on läbi kukkunud. Kaks kuud hiljem sisuliselt taandusid Vene üksused Kiievi alt ja Kremlit juhtiv Vladimir Putin defineeris sõja eesmärgid põhimõtteliselt ümber.

Nüüd alahinnatakse Ukrainat taas, aga seda kipub tegema lääs. Vastasel korral panustataks märksa enam selle nimel, et Ukraina armee saavutaks lahinguväljal sõjalise võidu. Jah, relvatarned jätkuvad ja Euroopa võtab Ukraina toetamise üha rohkem enda õlule. Kes oleks paar aastat tagasi oodanud, et 28 miljardi euroga saab just Saksamaast Euroopa suurim Ukraina edusse panustaja?