Õnne on mu tegelase nimi... aga tal ei ole eriti õnne. Olen üks nägu kaheksast selle järve ääres. Film on sellest, kuidas järv, vaat et peategelane, nende inimeste elu mõjutab. Loos toimub kümneaastane ajahüpe, juhtuvad hirmsad asjad – sõda ja muudki, aastad teevad laastamistööd –, mistõttu kohtusin hallipäise iseendaga ja see oli äge! (Innukalt.) Suu vajub lahti, kui häid parukameistreid meil on! Tehakse täpselt sinu mõõtu, karvad knühveldatakse ükshaaval, peas istub nii, et ei paista liimiranti ega tülliserva. „Nähtamatus võitluses“ pani grimeerija Anu Konze mulle pähe oma legendaarse paruka Tussu, mille karvad on kinnitatud valet pidi, hoiavad kuidagi turri. Kuigi hinne selle paruka loojale on „istu, kaks!“, kasutab Anu seda väga tihti, kui on vaja edasi anda, et juuksuris on läinud midagi väga pekki. Karakter on kaugele näha.