Tõnu Kõrvitsa looming lummab publikut

Kavasse valis Kristiina Poska nii eesti heliloomingut kui ka maailmaklassikat. Eesti muusikast esitatakse Tõnu Kõrvitsa 2007. aastal loodud teost „Kreegi vihik“, mis põhineb Cyrillus Kreegi kogutud Eesti vaimulikel rahvaviisidel. Maailmaklassikast aga kõlab Mozarti „Reekviem“ (1791), kus solistipartiisid laulavad Eesti Filharmoonia Kammerkoori sopranisolist Yena Choi, Belgias tegutsev eesti metsosopran Kadi Jürgens, belgia tenor Denzil Delaere ja saksa bass Christian Immler.

Poska sõnul paneb ta programmi kokku ideede baasil, kuid kuidas see toimib, selgub alles kontserdil. „Nii tore on näha, et see kava töötab hästi, kuigi teosed on väga erinevad. Soovisin Mozarti „Reekviemi“ kõrvale teost, mis näitaks kammerkoori teisest küljest.“ Poska sõnul tuleb „Kreegi vihikut“ esitades välja teine laulukultuur ja teised värvid ning kava terviku tekitavad vaimulikud tekstid.

„Nägin, kuidas inimesed Tõnu Kõrvitsa lugu armastavad. Tundsin proovides ja kontsertidel, kuidas orkestrandid üha rohkem järk-järgult seda teost avastavad. Minu jaoks on see üks meistriteose indikaatoreid, kui üha rohkem seda tundma õppides ja sügavuti minnes, avaldub selles üha uusi dimensioone,“ ütleb Poska.

Publik aplodeerib helilooja Tõnu Kõrvitsale.

Publik võttis Tõnu Kõrvitsa muusika väga soojalt vastu ning Belgias kontsertidel viibinud helilooja jagas fännidele autogramme. Nii mõnigi külastaja märkis pärast kontserti, et tuli kuulama Mozartit, kuid avastas enda jaoks Kõrvitsa loomingu.

Muusikuid ühendab fokuseeritus, distsipliin ja hea ettevalmistus

Nii mahukas turnee Belgias koos Flandria Sümfooniaorkestri ja Kristiina Poskaga saab teoks juba teist korda. Kuna esimene koostöö 2022. aastal kujunes väga inspireerivaks muusikute jaoks ja menukaks publiku hulgas, otsustati koostööd jätkata. Kristiina Poska sõnul on kahel kollektiivil sarnane tööstiil ja kvaliteet.

Solistipartiisid laulavad Eesti Filharmoonia Kammerkoori sopranisolist Yena Choi, Belgias tegutsev eesti metsosopran Kadi Jürgens, belgia tenor Denzil Delaere ja saksa bass Christian Immler.

Ta leiab, et nii Flandria ja Eesti kui ka nende orkestri ja meie koori vahel on palju seoseid. Tema sõnul ühendab neid fokuseeritud, distsiplineeritud tööle keskendumine ja hea ettevalmistus ning tahe ja avatus alati edasi minna. „Imetlen Eesti Filharmoonia Kammerkoori puhul seda, et kuigi nad on teadlikud oma renomeest ja kõrgest tasemest, on neil alati respekt muusika vastu. Nad on avatud, ei jää loorberitele puhkama ja soovivad teha alati paremini. Selline mõtteviis ning muidugi ka fantastilised hääled, eesti kõla – need tagavad kvaliteedi,“ ütleb Poska.

EFK koostöö Kristiina Poskaga jätkub

Enda tulevikuplaanide kohta ütleb dirigent, et lähikuudel on ta oodatud Ameerikasse Minnesota orkestri ette ja Jaapanisse juhatama Tokyo sümfooniaorkestrit. Suvel alustab ta aga tööd Prantsuse noorteorkestriga, mille peadirigendiks saab ta 2025. aastast. „Neil on väga hea reputatsioon ja nad mängiva suurepärastes saalides. Töö noorte muusikutega on midagi väga erilist, selle üle on hästi hea meel,“ ütleb Poska.

Ka kammerkooriga Poska koostöö jätkub – juba järgmisel hooajal oodatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori koos Flandria Sümfooniaorkestriga esitama Beethoveni 9. sümfooniat taas mitmel pool Belgias, Prantsusmaal ja Hollandis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena