Vabariigi aastapäeva kontsert. Peied või pidupäev?

Kui 24. veebruari kontsert on kingitus Eesti rahvale, siis kas sellist pidu me tahtsimegi?

„Kõik läks nii uinutavaks, et mu pulsikell arvas, et ma olen surnud.“ „Peielauad on selle kõrval reeglina päris lõbusad.“ „Ainult kolm peotäit mulda oli veel puudu.“ Need on mõned näited inimeste reageeringutest vabariigi aastapäeva kontserdile. Ühismeedia kihas kommentaaridest, Jaan-Eik Tulve lavastatud kontserdile heideti ette liigset nukrameelsust, morbiidsust ja religioossust.

Vabariigi presidendi kultuurinõuniku Rasmus Puuri sõnul on 24. veebruari vastuvõtt Eesti vabariigis kõige pidulikum üritus, mis erinebki oma tonaalsuselt teistest olulistest riiklikest tähtpäevadest, nagu taasiseseisvumis- või jaanipäevast. „Selle õhtu ülesehitus on aja jooksul välja kujunenud formaat, mis algab riigipea kõne ja piduliku kontserdiga, seejärel tervitab president külalisi ning järgneb peo vabam osa,“ räägib ta. „Nagu riigipea räägib oma kõnes teda puudutavatest teemadest meie riigis ning selle ümber, on ka kontserdil oma mõtestav, mitte meelt lahutav roll.“