EKSPERIMENT | „Mul on väga hirmus. Sellel võivad olla tagajärjed!“ Kui raske on Moskvas Navalnõid matta?
(127)Aleksei Navalnõi toetajad teatasid, et Vene opositsiooniliidri matused toimuvad 1. märtsil. Varem on Navalnõi pressiesindaja Kira Jarmõš aga korduvalt öelnud, et Moskva matusekorraldajad ei taha Navalnõid matta. Eesti Päevaleht korraldas eksperimendi ja proovis ise Navalnõi matuseid organiseerida, helistades erinevatele Moskva matusekorraldajatele.
16. veebruaril teatasid Vene võimud, et Aleksei Navalnõi suri 47-aastaselt range režiimiga paranduskoloonias Poljarnõi Volk (Polaarhunt) Harpi alevis Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Aleksei Navalnõi ema Ljudmila teatas, et Vene võimud andsid talle ultimaatumi: ta kas nõustub poega matma salaja ja ilma avaliku ärasaatmiseta või maetakse Navalnõi kolooniasse. Ema keeldus.
Poja keha anti Ljudmilale üle alles üheksandal päeval pärast Navalnõi surma. Navalnõi maetakse ilmselt ühele Moskva kalmistule, kuigi tema kaaslased on teatanud, et Moskva matusekorraldajad keelduvad neile ärasaatmise korraldamiseks ruume rentimast. Navalnõi matmispaikadena on spekuleeritud Borissovo, Hovanski ja Trojekurovo kalmistuga.
Kõiki matusetoiminguid – spetsiaalses saalis ärasaatmist, tuhastamist, kirstu müüki, surnukeha transporti ja matuseks ettevalmistamist – korraldab Moskvas riiklik ettevõte Ritual, mis allub Moskva linnavalitsusele ja millel on matuste monopol. Ettevõttele kuuluvad krematooriumid, ärasaatmiseks mõeldud saalid, surnuaiad ja matuseautod.
Eraettevõtjad lisavad sel viisil matuste hinnale oma protsendi.
Kõik lepingud sõlmitakse ja maksed tehakse aga matuseagentide ja -agentuuride kaudu. Eraettevõtjad lisavad sel viisil matuste hinnale oma protsendi. Teisalt on võimalik matuste korraldamises Ritualiga ka ilma vahendajateta kokku leppida.
Need pered, kellel on surnuaial oma matmiskoht ja kes ei taha keha tuhastada ega ärasaatmist spetsiaalses saalis korraldada, saavad matused organiseerida odavamalt ja ei pea enamiku Rituali osutatavate teenuste eest maksma. Kuid kirstu, surnukeha ettevalmistamise ja näiteks kirikusse või kalmistule kohaletoimetamise eest tuleb siiski rahakotirauad avada. Ka haua kaevamises saab kalmistu töötajatega eraldi kokku leppida, kuid ilma kalmistu juhtkonna teadmata seda siiski teha ei või.
EPL võttis ühendust erinevate Moskva matusekorraldajatega, et selgitada, kas nad oleksid nõus korraldama Venemaa esiopositsionääri matuseid. Olgu öeldud, et matusekorraldajatele ütlesime üksnes helistaja eesnime – Olga – ja et soovime korraldada Aleksei Navalnõi matuseid. Kusjuures ükski matusekorraldaja helistaja perekonnanime ega sugulussideme vastu huvi ei tundnud. Mõnes kohas öeldi lausa, et see ei ole tähtis.
„Aitame teil Navalnõi väärikalt ära saata“
26. veebruaril Moskva aja järgi kell kaks päeval helistan linna suurimasse Rituali esindusse. Nende veebisaidil on vestluskast, kus küsimustele vastab operaator Aleksandra (nimi muudetud, tegelik nimi toimetusele teada). Niipea kui uurin, kas nad saavad aidata Aleksei Navalnõi matuste korraldamisega, kirjutab operaator lühidalt: „Helistage meile!“ Kordan küsimust ja täpsustan, et mitte kõik Moskva matusekorraldajad ei nõustu pärast lahkunu nime kuulmist koostööd tegema. Vastus on endiselt sama.
Niisiis helistan. Telefonile vastab naisterahvas. Niipea kui mainin Aleksei Navalnõi nime, vastab ta mulle rangelt: „Ah et teie pidasite mu kolleegiga kirjavahetust! Ma suunan kõne talle edasi.“
Mõne sekundi pärast vastab mulle Aleksandra. Kui küsin, kas nad oleksid nõus Aleksei Navalnõi hüvastijättu ja matuseid korraldama, vastab ta: „Jah, muidugi, me teame, kes oli Aleksei Navalnõi! Ja loomulikult saame korraldada tema matuseid.“ Ta asub kohe asja kallale, rääkides ettevalmistustest.
Tunnen huvi, kas Borissovo kalmistule oleks võimalik osta hauaplats, kuhu opositsioonipoliitik matta. Selle peale vastab Aleksandra taas jaatavalt ning palub jätta oma telefoninumbri, et nende töötaja saaks ühendust võtta ning aidata matuste korraldamise ja läbiviimisega. „Aitame teil Navalnõi väärikalt ära saata,“ lubab ta.
„Milleks me siis üldse töötame?“
Helistan teiselegi matusekorraldajale, MPS Ritualile. Pika kutsumise järel vastab noor naisterahvas. Ütlen oma nime ja palun abi Aleksei Navalnõi matuste korraldamisel. Võimaliku matmispaigana mainin Borissovo kalmistut.
Ma ei näe selles mitte midagi halba, sest inimene vajab ikkagi maha matmist.
„Me võime matused korraldada, aga ma ei näe teie numbrit. See on imelik. Kust te helistate?“ satub töötaja ärevusse. Seejärel vestluskaaslane rahuneb ja selgitab üksikasjalikult, milliseid samme on vaja matuste tarbeks ette võtta. „Borissovo kalmistul pole tasuta matuseid, kuid saate vaadata veebisaidilt mos.ru, kas seal on vabu hauaplatse. Seda saab teha ka kohapeal, võttes ühendust kalmistu hooldajaga, nemad näitavad vabu platse. Kindlasti leidub midagi, mis teile asukoha ja hinna poolest sobib,“ räägib ta.
Juhin ta tähelepanu veel kord asjaolule, et jutt käib Aleksei Navalnõist. Ta vaikib pikalt ja küsib seejärel ettevaatlikult: „Milles probleem?“
„Mõned matuseteenuste osutajad keeldusid. Aleksei Navalnõi oli opositsioonipoliitik, kes ilmselt tapeti koloonias. Kas te uudiseid pole siis lugenud?“ küsin vastu.
„Jah, aga mis on sellel pistmist matuste korraldamisega? Nad tapsid ta koloonias ja meie matame ta maha! Matame kõik, kelle pere ja sõbrad sellise palvega meie juurde tulevad,“ teatab vestluskaaslane ja jätkab: „Ma ei näe selles mitte midagi halba, sest inimene vajab ikkagi maha matmist. Milleks me siis üldse töötame?“
Pärast pausi lisab ta: „Olga, ma võin teeselda, et ma ei tea, kes oli Aleksei Navalnõi, ja ikkagi korraldada tema matused. On ebainimlik keelduda kellegi matustest hoolimata sellest, kes lahkunu oli ja kuidas temaga ümber käidi. Suured matusekorraldajad võivad karta, aga mina ei näe probleemi.“
Järgmine minu nimekirjas on õigeusu matusekorraldaja. Telefonile vastab keskealine naine. „Kus see surnu asub?“ küsib ta. Vastan, et Moskvas. Aleksei Navalnõi nime kuuldes vastab ta aga süngel toonil: „Teate, me ei saa seda teha. Aga pange see telefoninumber kirja, nemad võivad aidata. See on minu kolleeg teisest kohast, võib-olla võtavad nad ta vastu. On juba õhtu, helistage homme varahommikul.“
Kuid järgmisel päeval olukord muutus ja mitte ükski matusekorraldaja polnud enam nõus läbi viima Aleksei Navalnõi matuseid.
„Ma ei riski sellega“
27. veebruari hommikul helistangi mulle antud numbrile. Pärast küsimuse ärakuulamist ja pikka pausi vastab naine toru teises otsas: „Teate, Olja, ma ei saa seda probleemi üksi lahendada. Te ju saate aru, kellest me räägime... Helistage mulle kahe ja poole tunni pärast, ma räägin meie direktoriga.“
Inimesi võetakse tänaval isegi lillede pärast kinni, aga teie räägite matustest. Olukord on praegu selline.
Siiski helistab ta mulle peaaegu kohe tagasi. „Olja, teate... Me ei saa. Direktor ütles, et see pole võimalik,“ nendib naine. Küsin, kas põhjus on selles, et räägime Navalnõi matmisest. „Kõik saavad kõigest õigesti aru. Direktor ütles, et see pole võimalik. Ja ma ei esita oma ülemustele liigseid küsimusi. Soovin teile edaspidiseks edu!“ ütleb ta kõne lõpetades.
Järgmiseks valin teenuseosutaja Mosgorritual numbri. Vastab Vassili (nimi muudetud, tegelik nimi toimetusele teada) ja esitab täpsustavaid küsimusi. Ma ütlen, et me räägime Aleksei Navalnõist, ja mainin, et teised matjad keeldusid. „Ja miks? Kas nad selgitasid teile keeldumise põhjust?“ küsib Vassili. Vastan eitavalt. „Mis on surnu nimi? Navalnõi, Aleksei? Jah, me teame seda nime,“ ütleb ta.
Vassili vaikib ja ütleb siis: „Ma ütlen ausalt: mul on väga hirmus, sellel võivad olla tagajärjed. Pärast seda võivad inimesed organitest minu juurde tulla. Mul pole Navalnõi vastu midagi, aga ma ei riski sellega,“ sõnab ta. Küsin temalt, miks see hirmus on. „Inimesi võetakse tänaval isegi lillede pärast kinni, aga teie räägite matustest. Olukord on praegu selline,“ nendib ta.
Vassili kiirustab vestlust lõpetama: „Pange number kirja – see on suurim Rituali organisatsioon, nad saavad teid aidata.“ Ta ütleb mulle Rituali numbri. Tegu on selle matusekorraldaja numbriga, kellele ma 26. veebruaril esimesena helistasin. Vassili lisab veel: „Vabandust, see ei tundu inimlik, ma saan kõigest aru, aga ma ei saa sellega aidata. Kõike paremat!“
Valin taas Rituali numbri. Telefonile vastanud mees esitleb end Nikolaina (nimi muudetud, tegelik nimi toimetusele teada). Küsimusele, kas Aleksei Navalnõile on võimalik matuseid korraldada, vastab ta lühidalt: „Ei, vabandage! Proovige mujal!“
Ring sai sellega täis. Kuigi lootustandvaid vestlusi oli, ei jõudnud ükski matusekorraldaja telefonivestluses matmiskuupäeva puudutavate küsimusteni ega täpsustanud üksikasju ja soove. Ka telefoninumbri jätmisest ja lubadusest ühendust võtta ei saanud midagi. Risk, nagu üks mu vestluskaaslane teatas, on liiga suur. Isegi matusekorraldajad kardavad Aleksei Navalnõi matuseid.
