Sten-Patrick Kreek: avalik varjumisvõimalus on sõja ajal juba 10-l protsendil elanikkonnast

Kuigi oleme lugenud arvamusi, et avalikud varjumiskohad on justkui võltsturvatunde loomine, siis tegelikult täidavad nad eesmärki, milleks nad on mõeldud.

Eestis elab ligi 65% rahvastikust erinevat tüüpi kortermajades ning valdav osa kortermaju paikneb tiheasustusalal. Nagu näitab Ukraina sõda, on elamupiirkonnad sihtmärkideks, et murda rahva kaitsetahet.

Hädaolukorra seaduse muutmisega on plaanis sarnaselt Soomega seada ehitatavatele hoonetele varjumiskoha ehitamise nõue. Soome näite puhul on eluhoonetel, mille brutopind on üle 1200 m², nõue rajada hoonesse ka varjend. Erinevate analüüsidele ja praktikatele tuginedes mõjutab sellise nõude kehtestamine ehitushinda vaid 1-2% ning tavaolukorras on võimalik ruume kasutada ka muudeks tegevusteks. Näiteks päästeameti taotlusvooru mitmes projektis planeeritakse korda tehtud ruume kasutada näiteks ka korteriühistute koosolekuteks. Oluline on ainult see, et ruume oleks võimalik suhteliselt kiirest muuta varjumiseks sobivaks.

Ei saa välistada, et pärast sellise nõude kehtestamist hakkab kerkima 1199 m² suurusega hooneid, kuid siin on oluline ka elanikkonna teadlikkus. Ostuotsuse tegemisel on kaalutlemise koht, kas äkki on mõttekas soetada veidi kallim korter majja, kus on aga muuhulgas lahendatud ka varjumine.