Karin Paulus palgalõhest: parempoolsete meetoditega – pikas perspektiivis majanduslikule kahjule rõhudes – palgalõhet ei murra

PÄEVA FOOKUS | Kui palk on avalik, siis ei saa ei müüjat, ehitajat ega ka ajakirjanikku lollitada jutuga, et me maksame sulle erandlikku palka, mille eest pead väga tänulik olema

5. märts on häbiväärne tähtpäev. Nimelt saab tänavu tähistada võrdse palga päeva siis, kui käes on hetk, kus Eesti naised on keskmiselt teeninud välja sama palga, mille mehed teenisid eelmise aasta lõpuks. Kuna sooline palgalõhe on Eestis 17,7 protsenti, tähendab see, et naistel tuleb tänavu meestega võrdse palga teenimiseks töötada keskmiselt lisaks 45 tööpäeva.

Kogu maailmas on naised kõvasti vaeva näinud, et saada meestega võrdset palka. Eriti on palgalõhe südamel olnud sotsiaaldemokraatidel, kes on ikka võrdsete võimaluse ja ausa kohtlemise eest seisnud. Selle teema käilakujuks on olnud Marianne Mikko. Naeruvääristamist ja kriitikat on üksjagu olnud. Vastustajad on näiteks toonud füüsiliselt rasked tööd, kuhu naised ei kipu. Ometi näeme siiani, et auto eest hoolitsemise eest võidakse maksta rohkem kui inimese hooldamise või siis laste õpetamise eest.