„Kuulsin ise, kuidas naised sõdurite käes karjusid.“ Miks ei anna Vene okupatsiooni aeg vabastatud Izjumis endiselt rahu?

„Meil Izjumis on ikka veel inimesi, kel on kahju, et venelased ära läksid.“ Miks pööras Vene okupatsioon Ida-Ukraina elanikud tülli? LP uuris kohalikelt.

false

Izjum on Pärnu-suurune linn Harkivi oblastis, enne sõda elas seal umbes 45 000 elanikku. Sellel linnal on huvitaval kombel ka kokkupuutepunkt Eesti ajalooga – kui 1943. aastal peeti seal ränki lahinguid, siis võitles samal ajal Saksa poolel Eesti vabatahtlikest koosnev pataljon Narva, mis kandis Izjumi all ränki kaotusi. Kuid maailmasõjaaegsed lahingud on juba unustusse vajunud ja nüüd teatakse seda paika 2022., mitte 1943. aasta lahingute pärast. 6. märtsil vallutasid venelased Siverskõi Donetsi jõe vasakkaldal asunud linnaosad ja 1. aprillil juba kogu Izjumi. Okupatsiooniajal oli see oluline Vene vägede tugipunkt. 2022. aastal mängis see tugialana väga suurt rolli Vene väejuhatuse plaanides piirata sisse Donbassi kaitsvad Ukraina üksused. Okupeeritud linna jäi umbes 15 000 kohalikku elanikku. Viis kuud hiljem, 10. septembril vabastasid Ukraina väed Harkivi oblasti vastupealetungi käigus Izjumi koos kümnete teiste asulatega.

Izjumile läks okupatsioon kalliks maksma. Eriti rängalt said viga Siverskõi Donetsi paremkaldal asuvad linnaosad. Sõjas on täielikult või osaliselt purustatud üle saja kortermaja ja 5000 eramu. Peale selle avastati linnapiirilt üle 400 ohvriga massihauad, kus lebasid Vene vägede piinatud ja tapetud kohalikud elanikud ning Ukraina sõdurid.