ARVUSTUS | Kui Francesca kohtas Robertit ehk „Madisoni maakonna sillad“ Rakvere moodi

Rakvere teatri „Madisoni maakonna sildades“ sellist sädet ja kiremöllu, millest peategelased palju rääkisid, näha ei olnud.

Näitlejad vajavad uusi lavastajaid, partnereid ja kunstnikke nagu värsket õhku, et ei tekiks rutiin ja stambid. Et ei tekiks tunnet, nagu ei olegi enam midagi uut oodata. Rakvere teatris on uks paotunud ja õhk liikuma hakanud. Sestap tundus, et on suur julgus valida väikese teatri mängukavasse selline pretensioonikas armastuslugu nagu R. J. Walleri „Madisoni maakonna sillad“. Lavastaja Artjom Garejevi televisioonis nähtud intervjuud vaadates sain aru, et ettepaneku Rakverre tulla ja just see näidend lavastada tegi teatri peanäitejuht Peeter Raudsepp. Garejevile, kes on tegev Vene Teatris, on see teine lavastus eestikeelses teatris. Tema esimene kogemus oli „Enigma variatsioonid“ 2020. aastal Tallinna Linnateatris.

Rakverre võttis Garejev endaga kaasa kunstnik Rosita Raua (Eesti Noorsooteater), muusikalise kujundaja Natalja Dõmtšenko (Vene Teater) ja videokujundaja Elisabeth Kužovniku. Selline naistevägi pani lavale täiusliku ja huvitava kujunduse. Muusika oli väga filmilik ning saates iga tegevust ja meeleolu, tekkis kohati küsimus, kas osatäitjad ikka jõuavad muusikast üle rääkida. Nad jõudsid ja muusikavalik täitis nii tundeid kui ka ajastut. Kui võiks arvata, et lavastustes hakkab ekraani kasutamine moest minema, siis tundub, et selles lavastuses mängis ekraan oma vihmamotiividega kaasa ja mõjus filmilikult. Sobis tekitama meeleolu, erinevaid ruume ja andis ka valguskunstniku tööle mõõdet juurde. Vett täis tünn ekraanil mõjus kui hing, mille mõõt on täis saamas.