PÄEVA KOMMENTAAR | Karoliina Vasli: piinlik, Tartu Uus Teater! Nende vabandus tundub ebasiiras

Kurb on mõelda, mis valu pidi tundma Ants Laidami tütar seoses näidendiga, mis viimaks möödunud laupäeval tühistati. Tegelikult oleks võinud kogu see saaga ära jääda.

"Kes on Ants Laidam? Miks ta teatritükki väärib?" taolisi küsimusi kuulsin eelmisel nädalal tuttavate suust korduvalt. Laidamist räägiti 2000ndate hakul meedias pigem pilavalt. Ta sai tuntuks netilaulikuna, kes laadis oma kodulehele üles rohkelt laule. Üks halvem kui teine. Ta marssis näiteks ise Ekspressi toimetusse, et tehtaks lugu, kuidas tema korterist varastati videokaamera, mälukaart ja mobiiltelefon. Ta otsis tähelepanu ja teatud määral seda ka sai.

Tartu Uue Teatri „Ants, Ants, Ants“ on minu meelest kummaline ja vale juba rohujuuretasandil. Miks üldse sellisest isehakanud kuulsuseihalejast näidend teha? Mis sügav kunst see on? Teater teatab nüüd, et on kasutatud vaid Laidami muusikat, temast endast pole midagi. Ent turundati küll tükki võtmes "räägib Ants Laidamist" ja ka loomingu eksponeerimine viitab selgelt talle. Pealkirjast rääkimata.