ARVUSTUS | Lill ongi lahendus. Noorsooteatri „Tistou, roheliste sõrmedega poiss“ on täistabamus

Kui Michael Jackson Tallinna suurkontserdil ülevate akordide saatel lille tankitorusse pistis, siis tundus see naeruväärselt naiivne. Kui Eesti Noorsooteatri lavastuses vaenutsevad jõud teineteise pihta lilli tulistavad, tundub see samuti naiivne. Ent mitte naeruväärne, vaid oluline ja vajalik.

Relvatöösturil ja arstina töötaval naisel on poeg Tistou, roheliste sõrmedega poiss. Isa edukas äri võimaldab perel elada oma heaolumullis. Kui seda vaid ei segaks poja tüütud küsimused ja üks ema patsient, tüdruk, kellelt on liikumisvõime röövinud lõhkenud pomm – ei tea küll, kelle valmistatud…

Sellises algasetuses on valmis tänapäeva maailma karikatuur, mida täiskasvanud suurepäraselt mõistavad. Püüdsin meenutada kunagi loetud raamatut Tistoust ja mõtlesin tagasi naiivsele usule, nagu suudaksid relvadest väljuvad lilled lahinguid lõpetada. Täiskasvanutena soovitame küll konflikte rääkides lahendada, samal ajal hästi teades, et teineteisega rääkimisest pole kasu, kui üks pool ei taha kuulata. Või kui üks osalistest on näiteks diktaator. Ja siis on veel geopoliitika ja riikide huvid ja palju -isme, millest lapsele loengut pidada on kasutu – tal pole veel teadmisi ega kogemusi kõige mõistmiseks.