Toomas Jürgenstein: paavst peaks eksitust tunnistama ning öeldut korrigeerima – oma maad kaitsvad ukrainlased väärivad seda

Paavsti üleskutse oleks pidanud olema suunatud eelkõige Venemaa presidendi Putini, mitte oma eksistentsi eest võitlevale Ukrainale

Kui meediasse jõudis sõnum paavsti üleskutsest Ukrainale „heisata valge lipp“ ja läbi rääkida sõja lõpetamise üle, tundsid paljud, et midagi on väga valesti. Reageeringud üle maailma olid hukka mõistvad ja teravad, kuid õiglased. Pettumuse paavsti sõnumis võttis kokku Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba: „Meie lipp on kollane ja sinine. See on lipp, mille all me elame, sureme ja võidame. Me ei heiska kunagi mingeid teisi lippe.“ 

Kui hakkasin teemale rahulikumalt mõtlema leidsin kolm paavsti seisukohaga seotud mõtet.

Esiteks, võibolla hakkab suurte usujuhtide aeg või vähemalt viis, et nad eluks ajaks valitakse, samm-sammult läbi saama. Venemaa õigeusu kiriku pea Kirill on mitmel korral kutsunud üles vallutustele Ukrainas, kui nüüd paavst Franciscus kutsub üles alistumisele võib see tunduda sünkroonis töötavate konservatiivsete kirikute eetilise pankrotina.