Meie terviseandmeid kaitseb üksnes hea usk. Ligipääsu väärkasutamiseks on uks valla, kuid riik rikkumisi ennetama ei tõtta

Delikaatse terviseinfo väärkasutus jõuab päevavalgele enamjaolt alles siis, kui pahategu on juba tehtud. Ja sedagi valdavalt juhul, kui ohver on info andmekaitse inspektsioonile kandikul ulatanud. Kuigi ideed hakata inimesi nende kohta tehtud päringutest regulaarselt teavitama arutati juba pea kümme aastat tagasi, pole riik seda seni prioriteediks seadnud.

Tervishoiutöötaja käeulatuses on palju tundlikku infot. Paar klõpsu, veidi toksimist ja pilgu alla satubki ükspuha millise kodaniku delikaatseim isikuteave. Mõnel on seal kirjas alkoholimürgistusega päädinud pidu, mõnel aidsi diagnoos, mõnel vaimse tervise probleemid, mõnel abort. Ääretult isiklikud asjad.