KUULA | Olukorrast digiriigis: Eesti areneb innuga, kuid ülejäänud Euroopa peab ka järele jõudma

Eestis on viimasel ajal üha enam hakatud rääkima digiteemadel, aga kuidas on seis Euroopas? Kui palju pannakse praegu digimuutustele rõhku Euroopa Liidu üleselt, räägib seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna nõunik Mait Heidelberg.

Kui minevikus ei ole Euroopas digisuuna käsitlemine eriti palju kõneainet pälvinud, siis nüüd on selleks Heidelbergi sõnul tekkinud väga selge põhjus. „Eks Euroopas ole viimasel ajal aru saadud, et elektroonilise maailma arengutes ollakse võrreldes Ameerika ja Aasiaga maha jäämas,“ selgitab ta.

Selle ühe võimaliku põhjusena toob ta välja omapära, et Euroopas on võrreldes teiste piirkondadega rohkem väikeettevõtteid, mille kõigi seas laiapõhjalise digitaalsuse juurutamine nõuab rohkem vaeva. Põhjuseid on aga teisigi. „Kuigi Euroopa Liidu näol on tegu ühtse majandusruumiga, on see kokkuvõttes ikkagi riikide ühendus, mis tähendab, et erinevate liikmesriikide tegutsemises on palju erinevusi,“ ütleb Heidelberg.

Ühe näitena toob ta välja, et kuigi liikmesriikidel endil võivad olla välja kujunenud arvestatava tasemega digiteenused, siis piiriüleselt ühildada neid hetkel piisavalt mugavalt ei saa. „Kui näiteks digiretsepti põhjal saad teises liikmesriigis küll ravimi üsna lihtsalt välja osta, siis ravimi hinna haigekassa poolt hüvitamine läheb sellisel juhul väga keeruliseks,“ märgib ekspert ja lisab, et sarnase olemusega näiteid leidub ka mitme teise teenuse puhul.

Saates tuleb juttu sellestki, millised rahalised vahendid leiduvad praegu Euroopas digipöörde edendamiseks, kes liikmesriikidest soovivad olla digitaalselt suveräänsed ning kes avatud autonoomiaga. Saatejuht on Tanel Talve.