KULTUURIBIIT | Näitlejate Liisa Pulga ja Miika Pihlaku playlist
Tänase kultuuribiidi muusika valisid näitlejad Liisa Pulk ja Miika Pihlak, kes astuvad üles järgmisel nädalal VAT teatris esietenduvas lavastuses „Raev“.
VAT Teatris esietendub 19. märtsil lavastus „Raev“, mis jutustab loo õpetajast ja õpilasest. Õpetaja Juuli (Liisa Pulk) ja õpilane Kris (Miika Pihlak) unistavad hõlpsast kulgemisest – Kris tahab kooli ära lõpetada, Juuli tahab enda tööst jälle rõõmu tunda. Ootamatu raevuhoog aga kustutab viimsegi lootuse lihtsatest lahendustest. „Raev“ kirjutati küll juba 2007. aastal, kuid ometi kõlksub see valusalt hästi kokku Eesti praeguse haridusmaastikuga. Noori pedagooge tuleb varsti taga otsida peaaegu sama püüdlikult kui sõnajalaõit. Mis muudab tänapäevase kooli niivõrd keeruliseks keskkonnaks? Kuidas kaitsta ja motiveerida nii pedagoogi kui õpilast?
Liisa Pulk ja Miika Pihlak võtsid esietenduse eel ette rännaku mälestuste radadel ning valisid välja kumbi viis laulu, mis seostus neil nende enda kooliajaga. Kuulata saab ka siit.
Liisa Pulk
Kui juba, siis tasub ajas ikka korralikult tagasi rännata. Ma läksin põhikooli ja keskkooli aega. Tihti on sellised muusikalised rännakud piinlikud, aga samas nii nostalgilised.
The Goo Goo Dolls - Iris
See on lugu, mida võin siiani lõpmatuseni kuulata, see toob alati kananaha ihule.
Eminem - The Real Slim Shady
Slim Shady oli lihtsalt legendaarne lugu. See ei vajagi üldse kommentaare.
Backstreet Boys - Quit playing games
Backstreet Boysi pole võimalik siit listist välja jätta. See oli minu kooliaegne „crush“. Mu tuba oli täis BB plakateid ja jõuluvanalt palusin alati uut BBkassetti. Tulevikus pidin kolima Tampasse Floridasse ja minust pidi saama proua Nick Carter.
(allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut)
Shaggy, Rik Rok - It wasn’t me
See lugu on nii halb, et see on juba hea. Juhtusin hiljuti ekstra selle loo sõnu kuulama. Soovitan kõigile.
Code One - On küll hilja
See oli Pärnu diskode lõpulugu. Aeglane tants, mida ootasid terve õhtu.
Miika Pihlak
Stromae - „Papaoutai“
Prantsuse keel ja kultuur on mind alati köitnud - selles on teatav müstika ja seksapiilsus minu jaoks, mis muudab selle justkui keelatud viljaks, mida käsule kiuste kätte tahaks saada ja lähedalt vaadata. Kui sellele lisada veel bänger biit, äge artist ja mõtlemapanev sisu, siis mina olen müüdud. Tahtsin Stromae taustatantsijaks saada ja Prantsusmaale elama kolida.
Florence and The Machine - „Spectrum“
See oli esimene Florence and The Machine’i laul, mida kuulsin ja sellest hetkest alates on see bänd minu vaieldamatu lemmik. Toimib igal ajal, igas olukorras, iga enesetundega. Nende muusikal on tervendav jõud.
Lady Gaga ft. Beyonce - „Telephone“
Selle lauluga meenub mulle minevikust üks seik. Ma avastasin viisi, kuidas oma nuppudega telefonile muusikat peale laadida. Üldjuhul jätkus vähese mahu tõttu ruumi ainult ühele laulule, seega teatud perioodi mängis see replay peal.
„Telephone“ üürgas ühel päikselisel päeval pea kolm tundi järjest, kui külakiigel sõpradega hängisime. Ja mitte ainult - pärast hulkusime selle saatel veel hilisõhtuni tänavatel. Aga parim osa on see, et ei saanud küllalt! Hehee. See oli alles esimene päev.
Violina ft. Genka & Kene Vernik - „Toakärbes“
Mäletan, et juba tol ajal mõtlesin, kui lahe idee, millest muusika ja sõnad kirjutada. Armastuslaule on täis maa ja ilm, aga vahelduseks on päris mõnus kuulata täiesti teistsuguse kontseptsiooniga laulu. Eriti veel, kuna see on nii äratuntav ja igapäevane. Väga muhe huumor!
NO PROBLEMOOOO!
Sõpruse Puiestee - „Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head“
„Ohtlik Lend“ ja mõminaräpi algus. Kui ikka Rita Leidpalu selle saatel ekraanile ilmus, siis see laul pidi playlistis olema. Ega tol ajal laulu sisu ei kuulnudki, või õigemini ei osanud kuulda, aga sõnu pidi alati kaasa mõmisema. Noh, ikka selleks, et lahe ja deep olla.
