Jüri Ratas: pimeduses kobav valitsus on Eesti majanduse kraavi ajanud

Seda rallit, kus otsustamisel rahva käekäik, niimoodi küll sõita ei tohiks

Kui suutsime keerulisel nn koroonakriisi aastal 2020 vähendada asjakohaste majanduspoliitiliste sammudega majanduslangust vaid 1%-liseks, siis oli see euroala ja ka terve Euroopa Liidu võrdluses paremuselt neljas tulemus. (Meenutagem, et tol kevadel ja suvel tehtud prognoosid ennustasid ligi kümme korda suuremat langust!) Sillutasime soodsat pinnast ka 2021. aastaks ning tollane 7,2%-ne majanduskasv kinnitaski, et kasutusele võetud abimeetmed ja nähtud vaev polnud asjata.

Miks ma seda ikka ja jälle meenutan? Sest juba järgmisel aastal ja uue peaministri juhtimisel muutus pilt märgatavalt – kahjuks oluliselt negatiivsemaks. 2022. aastal olime ainus riik Euroopa Liidus, mis koges majanduslangust, 2023. aastal on aga Eesti majanduslangus olnud koguni üks sügavamaid. Täpsuse huvides: Eurostati värskematel andmetel oli meie tulemus kehvematest teine, kahe viimase aasta arvestuses kokku aga kõige halvem – halvim!