POLIITKOLUMNIST | Margit Sutrop: kõige võõrastavam oli, kui mu lapsed hakkasid unes saksa keeles rääkima

Kindlasti saaks Eesti riik veel rohkem teha, et välismaal elavad eesti lapsed ja noored saaks eesti keelt õppida, aga kõik algab ikkagi kodust

Teeme praegu tohutuid pingutusi, et minna Eestis aastaks 2030. üle eestikeelsele haridusele ja võimaldada muu kodukeelega lastel õppida eesti haridussüsteemis eesti keeles. Aga peame vaatama ka medali teist külge, et eestlased ise ei kaotaks oma keelt. 

Paljudes eesti suguvõsades on tekkinud olukord, kus vanavanemad ei saa võõrsil elavate lapselastega vabalt suhelda, sest neil puudub ühine keel. Välismaale elama läinud eestlased pole oma lastele õpetanud eesti keelt ja vanavanemad ei oska võõrkeeli.  

Probleem ei ole vaid peredega, kus üks vanem räägib muud keelt. Ka siis, kui mõlemad vanemad on eestlased, võib tekkida olukord, kus laste eesti keele oskus ei arene piisavalt, sest osaletakse muukeelses haridussüsteemis. Kui pere ei hoolitse välismaal elades selle eest, et lapsed loeksid eestikeelseid tekste ja räägiksid korrektselt, võib nende tagasipöördumine kodumaale olla raske või seda ei võetagi ette. Vähene sõnavara, aktsent või raskused kirjaliku eneseväljendusega tekitavad tagasipöördujatele ebamugavust ja võivad esile kutsuda ka narrimist.