Paljudes eesti suguvõsades on tekkinud olukord, kus vanavanemad ei saa võõrsil elavate lapselastega vabalt suhelda, sest neil puudub ühine keel. Välismaale elama läinud eestlased pole oma lastele õpetanud eesti keelt ja vanavanemad ei oska võõrkeeli.  

Probleem ei ole vaid peredega, kus üks vanem räägib muud keelt. Ka siis, kui mõlemad vanemad on eestlased, võib tekkida olukord, kus laste eesti keele oskus ei arene piisavalt, sest osaletakse muukeelses haridussüsteemis. Kui pere ei hoolitse välismaal elades selle eest, et lapsed loeksid eestikeelseid tekste ja räägiksid korrektselt, võib nende tagasipöördumine kodumaale olla raske või seda ei võetagi ette. Vähene sõnavara, aktsent või raskused kirjaliku eneseväljendusega tekitavad tagasipöördujatele ebamugavust ja võivad esile kutsuda ka narrimist.