Esimesed kolm sürrealismi manifesti sajandale aastapäevale pühendatud näitust on avatud tänasest (16.03.24) Tartu Kunstimuuseumis. Nende seas on võimalik Tartus näha esimest korda Kris Lemsalu isikunäitust „DONATELLA. Elukeeris,“ kus on eksponeeritud tõlgendus igavesse suudlusse jäätunud purskkaevust ja valik värsketest joonistustest. Veel on Lemsalult väljas mõned installatsioonid ta varasemast loomingust.

Lemsalu sõnul räägib ta näitus „DONATELLA. Elukeeris“ sõprusest, kurbusest ja armastusest. „Lisaks toimub filmi „Old Piano“ esilinastus, mis sündis koostöös Johanna Ulfsakiga,“ toob kunstnik välja.

Tartu Kunstimuuseumis saab käia ka karikatuuri radadel. Näitus „Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel“ võtab kokku, kuidas nõukogudeaegse tegelikkuse absurdist sündis Eesti sürrealism. Eraldi pööratakse rõhku 1980. aasta Tallinfilmi sürrealistidele ja 70ndate algul Tartu Ülikoolis koondunud noorte karikaturistide kollektiivi NAKS loomingule.

Näitusesarja kolmas väljapanek „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ on pühendatud Eesti klassikale ja toob vaatajani valiku teoseid Eesti esisürrealisti iseäraliku käekirjaga loomingust. Lisaks kunstniku tuntumatele maalidele pakub näitus võimalust tutvuda teostega, mida pole varem avalikult eksponeeritud.

Kahe esimese näituse kuraator on Indrek Grigor. Austusavalduse Ilmar Malinile on kureerinud Mae Variksoo.

Tartu Kunstimuuseumi juhi Joanna Hoffmanni sõnul tipneb sürrealismi manifesti sajandat tähtpäeva tähistav kunstikevad 4. aprillil ERMis avatava suurejoonelise rahvusvahelise näitusega „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“. Kesk-Euroopa sürrealistlikule kunstile keskenduv näitus avatakse koostöös Praha Rahvusgaleriiga. Näitus on avatud 8. Septembrini.

Hoffmani sõnul oli Praha 20. sajandil Pariisi kõrval sürrealismi olulisim keskus Euroopas. „Silmapaistvaimad autorid, kes tõusid Praha sürrealistliku koolkonna tippu, olid esimesest põlvkonnast näiteks Toyen ja Jindřich Štyrský, teisest põlvkonnast Mikuláš Medek, Emila Medková, Josef Istler ja Václav Tikal ning kolmandast Jan Švankmajer ja Eva Švankmajerová. Näha saab ka näiteks Max Ernsti ja Giorgio de Chirico loomingut,“ toob Hoffmann välja. Näituse Kuraatoriteks on Anna Pravdová, Ph.D (Praha Rahvusgalerii) ning Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum) ja Kristlyn Liier (Tartu Kunstimuuseum).

Kolmiknäitus on publikule avatud alates 16. märtsist Tartu Kunstimuuseumis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena