Ma olen ka ema ja vanaema. Kuigi minu südameasjaks on, et meie laual oleks leib, piim, liha, aga nende kõrval ka jäätis, šokolaad, isegi limonaad, ei kaota ma kunagi fookust sellelt, mis on minu jaoks kõige tähtsam. Et minu lapsed ja lapselapsed oleksid terved.

Hakkasin töötama selle nimel esimesest päevast, kui nende elutee algas. Valides nende lauale head toitu, aga andes neile kaasa ka harjumused ja väärtushinnangud, et nende heaolu ja tervise eest ei peaks tulevikus hoolt kandma arstid, toidutootjad või sotsiaalminister.

Tänu sellele on nad targad, uudishimulikud, vastutustundlikud, sotsiaalselt ja füüsiliselt aktiivsed, jumal tänatud – terved. Jah, ka nemad käivad aegajalt hambaarsti juures ja kui arst neile ütleks, et hambahügieen jätab soovida, siis võtaksid nad seda tõsiselt ja teeksid oma harjumustes korrektuure.

Kindlasti ei süüdistaks nad oma käitumise tagajärgedes ettevõtteid, kes seda toitu toodavad, millega nemad kas liialdanud on või mille tarbimise järel nad ei ole oma hambaid pesnud. Oleme valinud laste väheses aktiivsuses, lapsevanemate viitsimatuses oma lapsi suunata ja kehvas hambahügieenis süüdlaseks limonaadid, vaatamata sellele, et nendes sisalduv suhkrukogus on viimastel aastatel enneolematu hooga vähenenud.