FOTOD | Pärnu loodusmajas avati astrofotonäitus

Pärnus asuvas Pernova Loodusmajas avati eile Tõrva Astronoomiaklubi näitus. Väljas on valik astrofotodest, mis on Taavi Niitteel kogunenud viimase nelja aasta jooksul astrofotograafiaga tegeledes.

Näitusel näeb meist 440 valgusaasta kaugusel kihutavat Plejaadide täheparve, mille kuumad tähed panevad neid ümbritseva gaasi siniselt hõõguma. Veel on piltidel Orioni suur udukogu, Roseti udukogu, Elevandilondi udukogu ja võimsad Hinge ning Südame udukogud on seevastu paikadeks, kus taolised tähed ja parved kosmilisest gaasist alles kokku küpsevad. Need asuvad meist tuhandete valgusaastate kaugusel. Hiiglaslik Andromeeda galaktika paikneb meist aga juba miljonite valgusaastate kaugusel ning selles sisalduvate tähtede arv ligineb triljonile. Võimendatud värvides Kuu ja läbi valge valguse filtri jäädvustatud Päike on küll tohutult väiksemad, kuid asudes meile ka tohutult palju lähemal on need meie taeva kõige võimsamad taevakehad. Päikese juurde on lisatud ka pisikene mõõtkavaline Maa.

Kõik fotod on jäädvustatud Tõrva koduaiast avanevast võrdlemisi pimedast taevast. Avamisel rääkis lisaks autorile fotodel nähtavatest objektidest Pernova Loodusmaja astronoomiaõpetaja Aarne Paul.

Info näituselt:

Siin on näha valikut astrofotodest, mis on kogunenud viimase nelja aasta jooksul Tõrvas astrofotograafiaga tegeledes. Nende vaadetega on kaasnenud tunde ja tunde häälestamist, sättimist, kaablite harutamist, külmetamist, kruvimist, higistamist, kissitamist, fokuseerimist, joondamist, säritamist, vandumist, kalibreerimist, programmide õppimist, fototöötlemist, pimedas komistamist, libastumist, taevakaartide uurimist ja meeleheites juuste kiskumist. Kuid see on olnud seda väärt, kuna selle tulemusel seisavad siin seinal fotod udukogudest, täheparvedest ja galaktikatest, mis küll ei ole oma kvaliteedilt maailma tipus, kuid teevad siiski silmad ette nii mõnelegi fotole raamatutest, mille ajel huvi astronoomiassse vähemalt meie klubi liikmetel lapsepõlves süttis.

Näeme siin näiteks meist 440 valgusaasta kaugusel kihutavat Plejaadide täheparve, mille kuumad tähed panevad neid ümbritseva gaasi siniselt hōōguma. Orioni suur udukogu, Roseti udukogu, Elevandilondi udukogu ja võimsad Hinge ning Südame udukogud on seevastu paikadeks, kus taolised tähed ja parved kosmilisest gaasist alles kokku küpsevad. Need asuvad meist tuhandete valgusaastate kaugusel. Hiiglaslik Andromeeda galaktika paikneb meist aga juba miljonite valgusaastate kaugusel ning selles sisalduvate tähtede arv ligineb triljonile. Võimendatud värvides Kuu ja läbi valge valguse filtri jäädvustatud Päike asuvad meile tohutult palju lähemal, kuid on siiski meie taeva kõige võimsamateks taevakehadeks. Päikese juurde sai lisatud ka pisikene mõõtkavaline Maa.

Kõik fotod (va. see pisikene Maa) on tehtud kasutades Tõrva Astronoomiaklubi tehnikat ja jäädvustatud Tõrva koduaiast avanevast võrdlemisi pimedast taevast. Valgust sai kogutud ja koondatud teleskoopidega Orion 8“ Astrograph, SharpStar EDPH61111 või Bresser Messier NT-203. Kogutud valgus läbis filtreid Optolong L-Pro või L-Enhance ning jäädvustus kaamerates Nikon D5600-või ZWO ASI071MC-pro. Kogu kremplit hoidis tundide jooksul sihtmärgil ekvatoriaalne monteering Sky-Watcher EQ6R-Pro ning teda aitas selle keerulise ülesandega giidkaamera Starlight Xpress Lodestar, mille tarbeks vajaminev valgus kogunes läbi SVBony SV106 pikksilma.