Vladimir Svet: kuidas läheb automaksu idee kokku tasuta ühistranspordi kaotamisega

PÄEVA FOOKUS | Kaunis kahepalgeline on tasuta transpordi kriitikute argument, et tasulise transpordi kehtestamisega saaks see valdkond kümneid miljoneid investeeringuid juurde.

Kui me vaatame ühistranspordi funktsiooni linnas, siis lisaks konkreetsete inimeste „ära teenindamisele“ paneme me sellele ka väga suuri ootusi seoses linnakeskkonna arenguga. Just ühistranspordis näeme vahendit, mis võimaldab vähendada linna autostumist, tagada puhtamat õhku, turvalisemat ja meeldivamat linnaruumi, lubada järgmisi suurarendusi ja linna tihendamist. Teadlased leiavad, et Tallinna tasuta ühistransport aitab ka linnas valitsevat ruumilist eraldatust vähendada. Ühistranspordi areng on seega teenus, mis toimib mitte üksnes selle otseste kasutajate, vaid kaudselt kõikide ühiskonna liikmete hüvanguks. Iga bussi ümber istunud autojuht annab panuse ummikute vähendamisse.

Sellele vaatamata oleme pidevalt vaidluses, kes peaks selle teenuse eest tasuma. Kõikides arenenud riikides ja linnades on ühistransport doteeritud teenus. See tähendab seda, et suurem osa selle maksumusest kaetakse avaliku võimu eelarvest ja mingi osa - reeglina 25% kuni 50% on kaetud kasutajate taskust. Juba seetõttu oleks vale rääkida "tasuta" või "tasulisest" ühistranspordist: tasuta transpordi eest maksavad alati kõik maksumaksjad võrdselt läbi kohaliku eelarve, suurema osa tasulise transpordi kuludest kaetakse niikuinii nendest samadest vahenditest.