Seitsme välisministri ühisavaldus: igal Euroopa riigil on õigus valida oma julgeolekukorraldus

Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia välisministrid Margus Tsahkna, Krišjānis Kariņš, Gabrielius Landsbergis, Mariya Gabriel, Luminița Odobescu, Juraj Blanár, Tanja Fajon ütlevad ühisavalduses, et solidaarsus on parim poliitika kaitseks.

NATO asutati 75 aastat tagasi kaitsva alliansina, mille keskmes on vankumatu transatlantiline side ning valmisolek seista liitlaste vabaduse ja julgeoleku eest.

Möödus 55 aastat ja NATO lahtisest uksest astusid sisse Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. 29. märts 2004 tähistab verstaposti, mil liikusime hallist tsoonist kaitsva sinivalge vihmavarju alla, mida hoiab üleval liitlaste raudkindel pühendumus kaitsta üksteist kõigi ohtude eest.

20. sajand ei olnud meie riikide jaoks helde ega rahumeelne. „Mitte kunagi üksi!“ oli juhtpõhimõte, mis ajendas meie ühiskondi kiiresti asuma teele NATO ja Euroopa Liiduga ühinemise poole. Ühinemisele järgnenud 20 aasta vältel on meie julgeolek, vabadus ja heaolu olnud tagatud kindlamini kui eales varem.

Meie seitse riiki on seisukohal, et kollektiivne heidutus ja kaitse on ja peaks jääma NATO esmatähtsaks põhiülesandeks ja oleme ka ise seda ülesannet täitnud. Juba enne ühinemist NATO-ga alustasime panustamist kollektiivkaitsesse, kriisiohjesse ja koostööl põhinevasse julgeolekusse. Saatsime oma sõdurid võitlema külg külje kõrval liitlassõduritega kodust kaugel Afganistanis ja oleme aidanud kaasa rahu ja stabiilsuse säilitamisele Lääne-Balkanil. Põhjus on lihtne - me teadsime siis ja teame ka praegu, et solidaarsus on parim poliitika.

Tänasel ajaloolisel päeval võtame hetke saavutatu tähistamiseks, ent ei unusta, et liitumise aastapäeva varjutab sõda meie mandril. Venemaa jõhker ja täieulatuslik agressioonisõda Ukraina vastu on toonud kaasa kujuteldamatuid inimkannatusi ja kaotusi. Liitlased on kindlalt otsustanud toetada Ukrainat kuni võiduni. Mida rohkem me Ukraina aitamiseks teeme, seda kiiremini saabub Euroopas uus koidik. Püsiva rahu jaoks peame tagama, et jõhkra, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja vallandanud isikud võetaks vastutusele. Ühtlasi ei tohi me unustada, et kui mõni Euroopa rahvas jäetakse halli tsooni, võib see tuua kaasa järjekordse sõjalise tragöödia.

Viimase 20 aasta jooksul on Põhja-Atlandi lepingu artikliga 10 sätestatud avatud uste poliitika meid hästi teeninud. See on tugevdanud Euro-Atlandi julgeolekut ja stabiilsust ning võimaldanud miljonitel Euroopas elavatel inimestel nautida rahu.

Soome ja Rootsi hiljutine ühinemine NATO-ga kinnitab, et alliansi uks on avatud kõigile Euroopa demokraatlikele riikidele, kes soovivad ja suudavad võtta enda kanda liikmesusest tulenevaid kohustusi.

Igal Euroopa riigil on õigus valida oma julgeolekukorraldus ja ühelgi kolmandal osapoolel pole sõnaõigust, kui me ootame ühinema riike, kes soovivad ja suudavad täita Põhja-Atlandi Lepingu kohustust kaitsta NATO liikmesriikide territooriumi, rahvaid ja ühiseid demokraatlikke väärtusi.

Pärast külma sõja lõppu NATO-ga ühinenud riigid on panustanud allianssi oma tugevustega ning aitavad NATO-l seista vastu ka uutele väljakutsetele ja hübriidohtudele nagu väärinfo levitamise kampaaniad, küberrünnakud, tehisintellekti levik või kvanttehnoloogia.

Ent selleks, et kõikide ohtude ja väljakutsetega võidelda, peab alliansil olema rohkem vahendeid. Seetõttu eeldame, et kõik liitlased täidavad koormajagamise lubadust, täites püsivat kohustust investeerida kaitsesse igal aastal vähemalt 2% SKP-st.

Läheme juulis Washingtonis toimuvale NATO tippkohtumisele vastu ootusärevalt. 75 aasta jooksul on NATO oma ülesandeid edukalt täitnud ja oleme kindlad, et artikkel 5 püsib ülima julgeolekugarantiina. Kõik ühe eest ja üks kõigi eest on põhimõte, mis tõi meid siia ja juhatab meid ka tulevikku.

Head aastapäeva ja veel palju edukaid aastaid meie Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile, liitlastele, partneritele ja liitlaseks pürgijatele!