ARVUSTUS | „Miljard aastat enne maailmalõppu“ on liiga rahuliku pulsiga, et tuuma puudutada

Tormi Toropi lavastuses „Miljard aastat enne maailmalõppu“ on olemas originaalteksti sündmused, kuid varju jääb Strugatskite teose kvintessents ja kaemus.

Tormi Toropi EMTA lavakunstikooli magistriõppe diplomilavastus „Miljard aastat enne maailmalõppu“ on lavastaja sõnul lugu valikutest ja vastutusest. Astrofüüsik Maljanov (Johan Elm) on revolutsioonilise avastuse veerel, kui tema tööd hakkab häirima jada veidraid ja põhjendamatuid sündmusi. Esmalt ilmub ukse taha atraktiivne naine (Maria Reinup), kes tutvustab end tema naise sõbrannana ning palub öömaja. Seejärel leitakse naaber (Liis Aedmaa) surnuna ja süüdlaseks peetakse Maljanovit. Sündmused aktiveerivad järjest absurdsemaid olukordi, millega seisavad vastamisi nii Maljanov kui ka tema kolleegid (Karl Koppelmaa, Dan Jeršov). Näib ilmselge, et keegi või miski ei taha, et nad oma salapäras töö lõpuni viiksid.

Lavastus põhineb vendade Arkadi ja Boriss Strugatski samanimelisel ulmeromaanil, mis avaldati esimest korda 1977. aastal. Strugatskeid peetakse olulisteks vene ulmekirjanduse reformaatoriteks. Nende sulest on muu hulgas ilmunud 1970. aastal „Hukkunud alpinisti hotell“, mille põhjal valminud samanimeline linateos kroonib Eesti pea olematut ulmekino. Teose „Miljard aastat enne maailmalõppu“ on varem aluseks võtnud Tapio Suominen, kelle käe all linastus 1986. aastal samanimeline film, ja Aleksandr Sokurov, kelle 1988. aasta film „Days of Eclipse“ on saanud sellest osaliselt ainest. Nüüd on raamatule küüned taha saanud üldiselt režii ridadest tuntud Tormi Torop, kes on ühendanud teatri ja filmi ning toonud kokku mõlema valdkonna professionaalid.