Sanshiro Hosaka: Vene luureteenistused äpardusid Moskva Crocus City Halli terrorirünnakuga, sest eelistasid režiimi ühiskonnale

Andes julgeolekuaparaadile vabad käed, karmistab Putin võitlust väidetavate „äärmuslaste“ vastu ning vaigistab riigis säilinud süümepiinu.

Esimesed teated massimõrvast Crocus City kontserdisaalis tekitasid Putini meetoditega tuttavatel vaatlejatel déja vu mulje. Traagiline sündmus, milles hukkus rohkesti süütuid inimesi, tõi meelde Venemaa kortermajade plahvatusi 1999. aastal, millega õigustati teise Tšetšeenia sõja vallapäästmist ning upitati „endine“ KGB ohvitser Vladimir Putin populaarseks presidendikandidaadiks. Mõneti levis arvamusi, et nüüd, kui Putin on Venemaad valitsenud peaaegu veerand sajandit, tundub ta hiljutisest „tagasivalimisest“ olevat ammutanud piisavat julgust, et kihutada oma rahvast veelgi enam sõtta Ukraina vastu. Samuti avaldati muret Moskva oskuse üle libaoperatsioone korraldada.

Siiski ei teinudki Putin vahetult pärast rünnakut kontserdisaalile avalikku üleskutset murranguliseks sõjaks Ukraina ja lääne vastu. Asjaolust, et Vene võimutruu meedia ei süüdistanud organiseeritult Ukrainat – nagu võiks järgneda libaoperatsioonile –, võib oletada, et Kremlile tuli rünnak ootamatusena. Väljaanded olid segaduses, kuna Kremli juhtnööride puudumisel ei saanud kellelegi näpuga näidata.