ARVUSTUS | „Inimese anatoomia“ passib keskmisest uudishimulikumale teatrivaatajale nagu rusikas silmaauku

Mart Kangro autorilavastuses „Inimese anatoomia“ on jaatus naha ja lihaste all olemas, aga ainult siis, kui hoolega vaadelda.

Naljaga pooleks võiks öelda, et Mart Kangro kirjutatud ja lavastatud „Inimese anatoomia“ on Samuel Becketti näidendi „Godot’d oodates“ sportlik uusversioon. Kujutage end kergejõustikustaadionile kaasa elama kümne tuhande meetri jooksu võistlusele ja saate ettekujutuse nii Sakala 3 kammersaali liigendusest kui ka Ekspeditsiooni uuslavastuse tempost.

Publiku on Kangro paigutanud „staadioniringi“ sisse. Saali äärde jäetud kitsast lavasoolikast („jooksurajast“) on vaatajale korraga näha ainult pool. Ülejäänud pool jääb vaataja selja taha, kuhu piiluda pole võimalik, sest kammersaali poolitab kahe istmerea vahele püstitatud kipsist sein.