Jüri Jaanson: Hiina moonutab enda huvides ÜRO 1971. aasta otsust

Hiina käitumist Venemaa agressiooni toetamise kontekstis tuleks vaadelda vaatamata sellele, et Hiina on juba 1992. aastal tunnustanud Ukraina iseseisvust ja tema territoriaalset terviklikkust.

Eesti meedias räägitakse tihtipeale nn ühe Hiina poliitikast, mis on lähtealuseks Eesti välispoliitilistele suhetele Hiina Rahvavabariigiga. Tihtipeale jääb lahti rääkimata selle poliitika sisu. Reaalselt võttes on ühe Hiina poliitika Hiina RV poolt loodud fiktsioon, mis baseerub asjaolul, et nn suur (maismaa) Hiina ja Taiwan, aga näiteks ka Hongkong, Macau on ajalooliselt üks ja sama Hiinamaa, olgugi et erinevatel ajajärkudel kellegi teise poolt koloniseeritud või okupeeritud. Sellise visiooniga ei pruugi nõustuda muu maailm. Rääkimata Taiwanist, kelle jaoks taolist nägemust ei eksisteeri.

Nii on näiteks ka USA valitsuse nn ühe Hiina poliitika seisukoht, et tunnustatakse Hiina RV-d Hiina ainsa seadusliku valitsusena, mille raames on vaid teadmiseks võetud Hiina RV seisukoht, et Taiwan on osa Hiinast. Taiwani õigust suveräänsusele ja Taiwani väina status quo hoidmise (et väinast ei saaks Hiina sisemeri) kahtluse alla panek siia alla ei kuulu. Eesti valitsuse seisukoht viimases küsimuses on pehmelt öeldes jätkuvalt hägune. Umbmäärast positsiooni hoiab ka Euroopa Liit, kes samas jätkab selgelt sõbralike suhete ja koostöö süvendamist Taiwaniga.