INTERVJUU | Eesti põhiseaduse looja: hääleõiguse tühistamine võib päädida eksimusega, mida hiljem on raske heastada

PÄEVA FOOKUS | Põhiseaduse assamblee liikme Liia Hänni (SDE) hinnangul peab põhiseaduse muutmiseks peab olema põhjendatud vajadus, mis on vaba erakondlikust eneseupitamisest ja rahva emotsioonidele rõhumisest. 

Viimasel ajal on Tallinna koalitsioonikõneluste taustal taas palju juttu sellest, kas ehk võtta kohalikel valimistel ära hääletamisõigus kolmandate riikide kodanikelt. Sütikuks soov, et just Vene ja Valgevene kodanikud hääletada ei saaks. 

Eestkõneleja on Isamaa, aga võimulolijatest on ka Reformierakond ja Eesti 200 avaldanud toetust. Iseasi, kuidas. Räägitakse nii põhiseaduse muutmisest kui teistest lähenemistest. Sotsid aga on resoluutselt vastu. 

Mis on praeguse diskussiooni taustal teie isiklik arvamus. Kas oleks kohane kolmandate riikide kodanikelt valimisõigus ära võtta või mitte? Miks? 

Kolmandate riikide kodanike hääleõiguse tühistamine oleks minu arvates viga. Kõigi püsielanike hääleõigus kohalikel valimistel kodakondsusest sõltumata oli Põhiseaduse Assamblee kaalutletud otsus. See ei olnud vaid pragmaatiline valik tulenevalt mittekodanike ülekaalust mitmes Ida-Virumaa omavalitsuses, vaid peegeldab ka vaba ja demokraatliku ühiskonna ideaale, mis valitsesid Eesti iseseisvuse taastamisel.    

Põhiseadus lähtub sellest, et kohalik omavalitsus ei ole riigivõimu käepikendus, vaid iseseisvalt seaduse alusel tegutsev kohaliku elu küsimusi otsustav võimutasand. Seega, kui nüüd soovitakse mittekodanike hääleõigust tühistada,