KOLUMN | Margit Adorf: üks näide, kuidas loomakaitsjad võivad vahepeal ogarad ka olla

Sel nädalal on mulle ette sattunud mitu niisugust juhtumit, mille puhul on teravalt esile tõusnud see, kui oluline on inimlikkus, paindlik lähenemine või ka piltlikult öeldes kastist väljas mõtlemine.  

Nädala alguses oli meil juhtum: laps sai koolis märkuse, et tal on matemaatika kodutöö tegemata. Ometi olime eelmisel päeval selle kodutöö teinud, s.t ma nägin, et ta tegi seda, luges õpikust ja kirjutas vastused küsimustele. Ja siis tuli märkus! Kirjutasin õpetajale, et ma ju nägin, et ta tegi kodutööd, milles probleem? Selgus, et kodutöid oli mitu ja nendest üks oli tegemata.

Nüüd läks õpetajaga vaidluseks, sest tema leidis, et märkus oli õige ja ei mõistnud, miks ma üldse pahandan, aga mina ütlesin, et kui on mitu kodutööd ja neist üks on tegemata jäänud, siis võiks märkuse juures olla täpsustus, milline ülesanne tegemata on. Õpetaja omakorda ei andnud alla ja viskas mulle nipsaka vastuse: "Õpetajal on AJ ja hindamise ja Stuudiumi täitmise juhend, millest tuleb lähtuda." Muidugi, ma ei vaidlegi sellele vastu, et kui midagi on tegemata, siis pange selle kohta märkus. Meie probleem oli aga selles, et me ei teadnud ega saanud aru, mis on tegemata, kui ometi justkui sai tehtud! Õpetaja omakorda ei taibanud, et oleks pidanud täpsustama, mis on tegemata.