Vootele Päi: kas Seeder, Solman ja Reinsalu lähevad nagu viisk, põis ja õlekõrs Ida-Virumaad tagasi tooma?

Pass ei võrdu identiteediga – tunne, et sinu rahvuskaaslasi, sõpru, vanemaid ja sugulasi alandatakse sisuliselt teisejärguliseks elanikeks, mõjub ebaõiglaselt ja ülekohtuselt.

Täiega ärritab, et aastatuhandel on vabas Eestis sündinud noori, kes ei oska minult riigikeeles suitsu küsida, kui Majaka kandis koera jalutan. Raevu ajab putinism, mida mõned Eesti elanikud sotsiaalmeedias levitavad samal ajal, kui Ukraina rahvas kannatab kolmandat aastat Venemaa terroristliku sõja raketirahe all. Miks peaks minu kodulinnas häält omama umbkeelsed, kes pole mitmekümne aastaga suutnud keeltki ära õppida, rääkimata midagi meie ühiskonna või kultuuri hoomamisest?

Ärritus, raev ja muud teravad emotsioonid on head abimehed poliitilisel polariseerimisel toetuse võitmiseks – näiteks kord-paar aastas monumendisõdade üles korjamiseks. Kindlasti on sellised emotsioonid saatanast, kui tuleb otsustada niivõrd põhimõtteliste ja kaugeleulatuvate tagajärgedega küsimustes, nagu seda on valimisõigus. Peame eristama kahte küsimust.