NÄDALA TÄHELEPANEKUD | Tanel Saarmann: seitsmest pöialpoisist sai Tallinnas kaheksa. Johhaidii!
(74)Eesti Päevalehe uues sarjas kommenteerib lõppenud nädala märgilisemaid isikuid ja sündmusi Delfi Ärilehe juht Tanel Saarmann.
Tallinna linna tüüri juures on varasema seitsme pöialpoisi asemel nüüd koguni kaheksa usinat töömesilast. Samal ajal saavad meie naaberriigid hakkama märksa vähemaga. Uus linnavõim saadab küll ühest otsast laiali keskerakondlikke ametnikke, sh linnameediaga seotud inimesi, kuid oht on, et teisest otsast hakkavad suurenema mingid teised linnaametid ja osakonnad.
Uus linnapea Jevgeni Ossinovski põhjendas meediaveergudel ühe abilinnapea lisandumist sellega, et tööd on lihtsalt nii palju, et tuli muudatus teha.
„Mina tegin ettepaneku transpordi- ja kommunaalvaldkond lahku lüüa, sest meil on mõlema osas kokku lepitud ambitsioonikad plaanid. See portfell oli varasemalt selgelt liiga suur. Ühelt poolt hakata reformima ühistranspordivõrku ja samal ajal tegeleda kõigi teede, torude, lumelükkamise ja parkide haldusega ei ole inimlikult väga hästi võimalik. Ma arvan, et see on hea otsus ja palun võimalust abilinnapeadel seda tõestada,“ teatas ta.
Ühe abilinnapea koha lisandumine ei ole muidugi traagika, aga jälgima peab hakkama seda, et masinavärk pärast kahanemist taas mühinal kasvama ei hakkaks. Üks toitumisahel ei tohi asenduda teisega. Mehitama peaks selliseid valdkondi, kus linn on hädas olnud. Ei ole normaalne, et kinnisvaraarendajad peavad ootama 17 või enamgi aastat, et jõuda ehitusloani. On aeg aparaat üle vaadata ja suunata jõudu sinna, kus siiani on king pigistanud. Meedia- ja pressiteenistuse armee kärpimine on õige samm ning annab võimaluse tõesti vajalikke teenuseid parandada. Just see on üks uue linnavalitsuse tähtsamaid lakmuspabereid, et mõõta edu või ebaedu.
Pöialpoisid tuleb suunata õigele tööle. Hei-hoo, hei-hoo!
Naljaga pooleks võib öelda, et valitsuses oligi segadust tekitavalt palju Kallaseid – peaaegu neljandik koosseisust. Nüüd on neid järel kaks nagu ka Riisalosid.
Aga tõsisemalt. Poliitikas ei anta üldiselt oma kõrget kohta ära niisama. Minister lahkub kas skandaaliga või mingil force majeure’i põhjusel à la tervise järsk halvenemine. Võib ka juhtuda, et inimene ei saanud oma tööga lihtsalt hakkama.
Mis ikkagi juhtus? Seda vastust siiani ei ole.
Kallase näide on kummalisem, sest tundus, et ehkki ta väljendas raskusi oma eesmärkide täitmise kohta, hakkas viimastel nädalatel olukord tema haldusalas pigem roosilisemana tunduma.
Paljud rahakraanid keerati lahti ja ka eksminister ise nentis, et olukord on parem kui mõni nädal varem. Siis aga tuli järsk lõpp ja jutt sellest, et nüüd on õige aeg rohkem perega olla.
Mis ikkagi juhtus? Seda vastust siiani ei ole. Kas stress kasvas üle pea? Kas mingi skandaal podiseb kuskil ja me ei tea seda? Kas valdkonna olukord on selline, et minister oli sunnitud valget lippu lehvitama?
Riigi rahandusega on olukord pehmelt öeldes sant ja võimalik, et tulevased kärpekäärid hakkavad lõikama just seda valdkonda. IMF soovitas eelmisel nädalal meil raskel ajal mitte kärpida, aga surve selleks on suur.
See lugu sai alguse küll juba möödunud pühapäeval, kuid on nii kummaline, et väärib kindlasti mainimist. Eesti 200-l on olnud nii keeruline aeg, et selle peale võiks küll öelda „Johhaidii!“. Valimisedu mängiti maha kiiremini, kui sa suudad öelda „johhaidii!“.
„Johhaidii“ väljendab pahameelt, nördimust, imestust või uljast rõõmu.
Just see sõna otsustati valida erakonna uue kampaania osaks. Erakonna esimees Margus Tsahkna sõnas, et Eesti 200 Euroopa Parlamendi valimiskampaania tunnuslaulus kõlav „johhaidii“ on sõnum, et nende erakonnaga on kõik võimalik, sest erakond teeb muudatusi riigi ja Tallinna tasandil. „Meie plaan on nüüd minna „johhaidii“ Euroopasse, sõna otseses mõttes,“ lisas Tsahkna.
Hiljem ütles ta: „Me tahamegi meeskonnana saada „johhaidii“ need hääled kätte ja minna tegema neid otsuseid, mida see Euroopa koosseis peab tegema.“
Eesti keele instituudi Sõnaveebis on kirjas, et „johhaidii“ väljendab pahameelt, nördimust, imestust või uljast rõõmu. Milline neist variantidest on praegu viimastel riigikogu valimistel Eesti 200 valinute huulil? Pakun, et mitte uljas rõõm.
