KULTUURIBIIT | Džässmuusik Afra Kane’i playlist
Tänase kultuuribiidi muusika valis laulja, helilooja ja produtsent Afra Kane, kes esitleb Jazzkaarel 24. aprillil JAIKis ta albumit „Could We Be Whole“ (2024).
Afra Kane’i tundlik käekiri ja kirju kultuuriline taust võlub muusikasõpru mitmel pool maailmas. Ta on Montreux Jazz Talent Awards (2019) võitja ja Swiss Live Talents Awards nominent (2022). Afra Kane’i muusikas kohtuvad neo-soul (Erykah Badu, D’Angelo), jazz, pop ja klassikaline muusika. Klassikalise pianisti hariduse saanud muusik on esitanud ka Mozarti, Saint-Säensi ja Gershwini klaverikontserte. Lauljana on ta lava jaganud John McLaughlini ja Snarky Puppyga.
Oma lugudes puudutab Afra Kane tihtilugu isiklikke valupunkte – lauldes ülitundlikkusest, depressioonist ja enesele andestamisest proovib ta murda tabusid. Afra Kane’i debüütalbum „Hypersensitive“ (2022) pälvis kriitikute kiituse ja sillutas teed kontsertidele Boliivias, Peruus, Hispaanias, UK-s, Saksamaal, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Jazzkaarel esitleb 24. aprillil JAIKis ta oma uusimat albumit „Could We Be Whole“ (2024).
Afra Cane ütleb oma muusikavaliku kohta nii (kuulata saab ka siit):
„Things I Imagined“, Solange
Ma väga armastan seda laulu, sest see on nii tsükliline ja meenutab muusikasse meloodiate ehitamise arhitektuurset külge. See on tõeliselt minimalistlik ja abstraktne, kuid samal ajal keeruline ja ilus.
„Mercy“, Lakecia Benjamin ft Dianne Reeves
See laul loob minus rahu. Mulle meeldib siin saksofoni meloodia, Lakecia kaunid arranžeeringud, Dianne Reevesi kaunis hääl ja sõnad.
„Nada“, Lido Pimienta
Ma armastan seda lugu väga, sest see räägib naiselikkuse ja emaduse tugevusest. Mulle meeldivad nii selle laulu sõnad ja ka seaded. See kannab endas väga võimast sõnumit hirmu puudumisest nii valu, surma ega kannatuste osas.
(allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut)
„This Year“, Emily King
Laul „This Year“ aitas mind iroonilisel kombel just möödunud aastal, kui elasin läbi rasket aega. See tõstis mu vaimu ja tuletas meelde, et pean ennast esikohale seadma.
„Ain’t No Mountain High Enough“, Tammy Tarell & Marvin Gaye
Esitasime seda lugu duetina mu parima sõbraga, kui olime umbes 15-16-aastased. See oli meie laul ning me esitasime seda koolikontsertidel ja konkurssidel. Sellel on minu südames väga eriline koht.
„Let’s Stay Together“, Al Green
Mulle nii meeldib selle laulu magusus. Minu jaoks on see läbi aegade parim armastuslaul ja täielik meistriteos.
„If I Ain’t Got You“, Alicia Keys
Olen seda laulu kuulanud 9-aastasest peale. Alicia Keys on üks laulukirjutajatest, kes inspireeris mind 12-aastaselt oma laule kirjutama. Seega on sellel laulul minu hinges eriline koht.
„Ancient Greeks“, Afra Kane
Ma arvan, et see laul on üks parimaid laule, mille olen kirjutanud ja seni minu lugudest kõige paremini produtseeritud. See on väga hingestatud, sellel on suur kõla: mulle meeldis kirjutada keelpilliseadeid ja katsetada erinevaid helisid, mis tulevad klaverist, mida kasutasin löökpillidena.
„Vanakreeklased“ on ood ülitundlikkusele ja seab kahtluse alla vanakreeklaste filosoofia omistada tundeid südamele ja mõistust ajule, samas kui minu jaoks on tunded samuti ajus toimuvad keemilised reaktsioonid ja moodustavad ka intelligentsuse vormi.
„Lean on Me“, Bill Withers
Mulle meeldib selle laulu sõnum ja selles peituvad gospeli mõjutused. See laul suudab mind alati rahustada ja paneb mind tundma, et ma pole üksi.
„A Change Is Gonna Come“, Sam Cooke
Lugu sellest, et ei tohi alla anda ja et me suudame teha suuri asju olenemata sellest, kust pärit oleme. See on ka üks mu lemmiklugusid, mida tänaseni laulda ja mängida.
