JUHTKIRI | Juntimiskeeld on sama halb kui pahatahtlik juntimine

Kolmapäeval toimus riigikogus üpris erakordne sündmus. Keset valimiskorraldust muutva eelnõu arutelu võttis juhataja vaheaja, mille jooksul tehti kaks-üks-enamusega (Jüri Ratas vastu) otsus, et enne parandusettepanekute hääletust enam vaheaega küsida ei saa. Edasi hääletas seda küsimust riigikogu ja enamus ehk võimuliit toetas töö kiirendamist.

Milles asi, võiks küsida – parlamendi töö tehti sel viisil ju kiiremaks ja tõhusamaks?

Ent pealispinnast sügavamale kaedes torkab silma otsuse nõrkus. Meie sõjajärgne riigikogu on töötanud üle 30 aasta. Ning valitsuse eelnõude kriitikud on alati teadnud, et olles ka Toompea saalis vähemuses, on võimalik ühiskonnale oma protestist märku anda. Vahendiks paranduste esitamine, nende eraldi hääletamise nõudmine ning enne iga hääletust 10-minutiline vaheaja küsimine. See on mehhanism, millest sünnivad Toompeal need omapärase kuulsusega ööistungid.