KIRJAND | Looja missioon on valupunktidele vajutamise kõrval helguse jagamine

Ligi 8000 abiturienti istus täna hommikul koolipinki lõpukirjandit kirjutama. Valida oli nelja teema vahel. Ajakirjanik Helen Eelrand püüdis selle protsessi ajakirjandusliku eksperimendi käigus läbida kuue tunni asemel ühega. Ta valis teema „Kuidas on loojatel olnud võimalik oma loominguga mõjutada ühiskonnas toimuvat?“.

Üha enam killustuvas maailmas on võimalik (sisu)loojaks pürgida igaühel, kes vaid otsustab end selle tiitliga pärjata. Loomingu mõiste on ähmastumas suuresti seetõttu, et kirjutatakse rohkem ja loetakse vähem. Muusikat produtseeritakse, mitte ei komponeerita, mistõttu sõnum ei lähe mitte lihtsalt tõlkes kaduma, vaid pahatihti selle poole ei püüeldagi.

Lähiajaloost meenub suunda mudiva loominguna eeskätt kogu laulva revolutsiooni aegne muusika. Mis siis veel - kui mitte rahvuslikust laengust kantud muusika - tõi lauluväljakule kokku kolmandiku eestlastest? Taevasel loojal paluti sel ajal tungivalt Maarjamaad hoida, kuid loojateks kujunesid igal juhul kõik, kelle eestvõttel ja kaasalöömisel tohutu palanguga üritused alates Tartu levimuusikapäevadest toimusid. See, et muusika muutis toona kui mitte just maailma, siis igal juhul riigikorda, ei ole klišee ega tagantjärele aatelisusega dekoreeritud muinaslugu. Mõjutatud sai ühel või teisel moel igaüks.