KULTUURIBIIT | Helilooja Karin Tuule playlist

Tänase kultuuribiidi muusika valis helilooja Karin Tuul, kes tähistab autorikontserdiga 28. aprillil Mustpeade Majas oma 30. sünnipäeva ja toob lavale kümne aasta loomingu.

Karin Tuule loomingut esitavad kammerkoor Encore, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor ja orkester Ventum. Kontserdi pealkiri „Vaata ja sa näed“ tuleb samanimelisest teosest, mis on kirjutatud Veiko Tubina tekstile. Sama teos kõlab järgmisel üldlaulupeol „Iseoma“ naiskooride esituses. Tuul on dirigent ja helilooja ja ühtlasi Eesti Kammerkooride Liidu esimees. Teda on pärjatud Eesti Kooriühingu tunnustustega „Aasta noor koorijuht 2021“ ja „Aasta koorihelilooja 2022“.

Oma muusikavaliku kohta ütleb Karin nii (kuulata saab ka siit): „Kooriheliloojana lähtun teoste kirjutamisel tekstist. Minu ülesanne heliloojana on eelkõige teksti võimendamine nii, et selle sisu ja puänt veel paremini esile tuleksid. Seega hindan muusikat kuulates ka just helikeele ja valitud teksti sümbioosi. Seda silmas pidades valisin välja kümme eesti teost.“

Hele Kõrve „Ebamaine“

Selles Maian Kärmase loodud teoses saavad kokku kõik suurepärane muusikateose komponendid: kaunis tekst ja meloodia, äärmiselt sümpaatne arranžeering orkestrile ja bändile Rasmus Puurilt ja meisterlik ning hingeminev esitus solistilt. Hele tekstiedastus nõuab eraldi äramärkimist, tema näitlejameisterlikkus kumab igast „Eluhõiked“ plaadil olevast laulust, tõmmates kuulaja endaga kaasa juba esimesest faasist. 

Dirigendina töötan sageli lauljate laisa tekstiedastuse kallal. Poolnaljana öeldes, mõnikord võib positiivseks pidada seda, kui saab aru, mis keeles lauldakse. „Eluhõiked“ plaati soovitan kuulata kõikidel koorilauljatel, et veelgi enam mõista kui oluline on ilmekalt ja selgelt esitatud tekst. 

Liisi Koiksoni ja noorteorkestri Reaalmažoor „Ei mullast“

Lisaks heale laulukirjutamisoskusele on muusikateose eduks vajalik ka hingeminev esitus. Liisi Koiksoni emotsioonidest laetud interpretatsioon Margus Kappeli ja Hando Runneli laulust koostöös sümfooniaorkestriga Reaalmažoor on kindlasti üks lemmiknäiteid heast eesti muusikast. 

(Allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut.)

Haldi Välimäe „Suudlus“

Haldi on Kesk-Eestist pärit muusikapärl, kelle teostes saab samuti kokku meisterlik laulukirjutamisoskus ja tekstiloome. Ta suudab oma tämbri, kitarrimänguga luua väga igavikulise õhkkonna ning tema heliteostest kumab läbi vahetu emotsioon ja siirus. Soovitan Haldi kontserte külastada. See teos pole küll originaalis Haldi kirjutatud, küll aga on ta loonud imelise eestikeelse teksti ja laulu nn enda omaks teinud. Teos on mulle väga eriline, sest kaks aastat tagasi esitas mu abikaasa seda Haldiga meie pulmas.

Ivo Linna „Uks“

Rainer Michelsoni ja Feliks Küti kirjutatud muusikapala on uus lemmik. Laul tuli välja tänavu, vahetult enne Ivo Linna 75. juubelikontserti. Siin saab kokku samuti mänglevalt kirjutatud tekst ja ajatuna kõlav harmooniajärgnevus. Autorid on hästi tabanud ivolinnaliku kõlaruumi. Mul oli võimalus kontserdiks laulule juurde luua keelpilliorkestri seade ja paratamatult seda tehes kuulasin teost kümneid kordi ja mida rohkem kuulasin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas ning ka päevadeks kummitama jäi. 

Dagö „Pulmad“

See laul on ideaalne näide sellest, kuidas imeliselt emotsionaalne tekst saab võrdlemisi minimalistliku muusikalise materjali kaudu võimendatud. Alati armas ja soe kuulamine! 

Neon Firi „Sting“

Heatujumuusika. Andekate noorte (Eeva-Liisa Trei, Miina Kullamaa, Kaarel Raud, Paul-Gunnar Loorand, Harald Soosalu) loodud proge-pop bänd pakub kuulamis- ja avastamisrõõmu juba viis aastat. Neon Fir on täiesti omalaadne nähtus eesti muusikaskeenel ja väärt tundmaõppimist. Laulu „Sting“ kuulan sageli siis, kui vajan keset tööpäeva kiiret energia-boost’i. 

Veljo Tormise „Mere kosilased“

Minu lemmikhelilooja kirjutatud tsükkel „Unustatud rahvad“ on Läänemereäärse soome-ugri hõimu muusikaline kokkuvõte, mis koosneb liivlaste, vadjalaste, isurite, ingerlaste, vepslaste ja karjalaste kogutud rahvalauludest. Viimane vaatus ehk „Karjalase saatus“ kätkeb endast viit Karjala rahvalaulu töötlust, millest teine osa ehk „Mere kosilased“. Veljo Tormise panus hõimurahvaste kultuuri talletamisel on hindamatu väärtusega. Antud teos kõnetab mind eelkõige komponeerimistehnika poolest. Peaaegu märkamatult toimub mitu modulatsiooni, mille tõttu mõjub lõputult korduv tekst ja rahvalaulu motiiv lõpuni välja värskelt. 

Arvo Pärdi „Te Deum“

Kõigile neile, kes soovivad end muusikal raputada lasta. Arvatavasti minu enim kuulatud teos Arvo Pärdi sulest. Teksti aluseks on võetud 4. sajandi lõpust pärit varakristlik Püha Ambrosiuse hümn. Kuigi tegemist on kiituslauluga Jumalale, mõjub teos siiski sisekaemuslikult, alates ja lõppedes vaikussesse. Soovitan panna hea kvaliteediga klapid pähe ja lasta 30 minuti jooksul end muusikal mediteerivalt kanda. 

Tõnu Kõrvitsa „Pühapäevasoov“

Algselt naiskoorile kirjutatud ning ka laulupeol kõlanud laul sai minu jaoks täiesti uue hingamise, kui valmis arranžeering solistile, ühehäälsele naiskoorile ja keelpilliorkestrile. Just selle koosseisu ja esituse puhul tuleb eriti hästi esile Doris Kareva imeilus tekst „Sina, oled mu pühapäev…“. Antud tervik lihtsalt puudutab ja paitab hinge.

Karin Tuule „Kui kaarduvad sillad“

Lõpetuseks üks minu laul Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilisele Naiskoorile, mis valmis imeliste luuletajate Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahi tekstidele aasta tagasi. Tegemist on äärmiselt ilusa ja südamesse pugeva tekstiga, mis nii mõnelegi koorilauljale ja kontserdikülastajale pisara silmanurka on toonud. Selle kõik seob tervikuks pianisti Markus Lattika maitsekas klaverisaade.