ARVUSTUS | „Rocco ja tema vennad“ pakatab maskuliinsest energiast
Endla teatri lavastus „Rocco ja tema vennad“ näitab, mis juhtub siis, kui oleme oma otsustes vennaarmastusest pimestatud.
Itaalia režissööri Luchino Visconti filmi dramatiseering „Rocco ja tema vennad“ on ka varem Eesti lavalaudadele jõudnud: Jaanus Rohumaa lavastas selle 1994. aastal Tallinna Linnateatris. Juba Visconti tajus oma filmi lavalist potentsiaali, mis mulle jäi samas arusaamatuks. Filmi ajalis-ruumilised hüpped ei pruugi alati teatrilaval samamoodi kajastuda. Tekkida võib ka oht, et filmi tempost kinni hoides ei kujune tegelaskujud rafineeritult välja ja tugevamad allhoovused, mida filmikaamera perspektiiv saab esile tõsta, kaovad lavalises tõlgenduses ega jõua psühholoogiliste läteteni. Lavastaja Kaili Viidas ja dramaturg Ott Kilusk on õnneks suutnud keerukast materjalist teha siiski sobiliku lavateose, mis annab ehk liiga palju kätte, aga samal ajal üllatab põnevate lahendustega.
