JUHTKIRI | Eesti inimeste kindlustunne libiseb koos majandusega allamäge, valitsusel oleks aeg usaldus taastada

Majanduskasvus Euroopa viimane, inflatsioonitabelis seevastu esimene – niisugused tulemused on Eestil tänavu ette näidata. Kuigi Ukraina sõjast ja Venemaa survest energiaturule on mõjutatud ka lõunanaabrid, tõuseb nii lätlaste kui ka leedulaste elatustase lähiajal prognooside järgi märksa jõudsamalt kui eestlastel.

Luminori kevadise majandusprognoosi järgi paraneb tänavu nii Leedu kui ka Läti majandus, aga Eesti oma jääb selgi aastal miinuspoolele. Läti ja Leedu majandus langes 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 0,3%, Eesti majandus aga koguni 3,1%. Eesti riigieelarve defitsiit on ületanud miljardi euro piiri ja jätkab kasvamist. Ka sissetulekute kasvus mööduvad eestlastest nii lätlased kui ka leedulased. Kui Lätis ja Leedus prognoosib Luminor tarbijahindade langust, siis Eestis on oodata aastas keskmiselt 1% hinnatõusu – peamiselt siinsete maksumuudatuste tõttu.

IMF on esile toonud, et Eesti probleeme ei põhjusta ainult globaalsed sündmused, sisepoliitilistel valikutel on suuremgi kaal. Konjunktuuriinstituudi kvartaliuuringust nähtub, et ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on kujunenud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu – see on aastaga kasvanud 60 protsendipunkti. Statistika näitab, et Eesti ettevõtete juhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks oli märtsis 83,3 punkti – pikaajalisest keskmisest märksa halvem. Võrreldes lähinaabritega – lätlaste, leedulaste, soomlaste ja rootslastega – oleme selles vallas kõige halvemal positsioonil.